Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Meie liige ja hea partner Avatud Eesti Fond tähistas 10. aprillil pidulikult oma 35. sünnipäeva. Küsisime Mall Hellami käest kolm küsimust, et sünnipäevalapse minevikku pilk heita.
Missugune oli Eesti ühiskond Avatud Eesti Fondi loomise ajal? Mis teemadega oli vaja tegeleda?
Fond sündis 1990. aastal George Sorosi visioonist toetada Kesk- ja Ida-Euroopa riikide üleminekut nõukogude diktatuurilt demokraatiale ja edendada avatud ühiskonna väärtusi.
Õhus oli lootust ja koostöötahet, mis aitas Eestil seljataha jätta nõukogude süsteemi taaga. Tollane “positiivne kaos” – ideede vaba liikumine, usk paremasse tulevikku ja fondi töö toetamine, st riigi poolt ei teinud keegi fondi sünnile takistusi, – lõi vundamendi meie praegusele omariiklusele. Meie kaudu jõudsid siia ideed, normid ja inimesed, kes aitasid kaasa sellele, et Eesti muutuks võimalikult kiiresti mõtlevaks, haritud, avatud ja demokraatlikuks riigiks. Eesti taassünd sai fondi kaasabist ja koosloomest erakordselt palju tuge.
Eestis kui siirderiigis oli tohutult probleeme, oli puudus ja talongimajandus, teisalt suur soov võimalikult kiiresti vabaneda nõukogude tegelikkusest ning alustada demokraatlike reformidega. AEF-iga keskendusime tol ajal peamiselt haridusele, kultuurile, tervishoiule ja vabakonnale. 1990. aastatel saatsime sadu inimesi õppima ja stažeerima maailma parimatesse ülikoolidesse. Algatasime kooliuuendusliikumise, arendasime kriitilist mõtlemist ja väitluskunsti ning muutsime haridust lasteaedadest ülikoolideni. Sündis esimene interneti püsiühendus Tallinna, Tartu ja Stockholmi vahel, lõime Avatud Eesti Raamatu filosoofilise tõlkekirjanduse sarja, mida Märt Väljataga on nimetanud sametrevolutsiooniks Eesti mõtteloos, asutasime Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse, automatiseerisime raamatukogud ja arvutiseerisime koolid, andsime uusi ideid tervishoiukorraldusele. Asutasime Eesti Fondide Keskuse, millest tänaseks on kasvanud välja Vabaühenduste Liit. Kuni riik jõudis Integratsiooni sihtasutuse käivitamiseni 2000. aastal, olid fondi algatused mitte-eestlaste lõimimisel Eesti ühiskonda teedrajavad. Aastatuhande alguses sündis mõttekoda Praxis ja E-valitsemise Akadeemia, enne Euroopa Liiduga liitumist korraldasime sadu arutelusid Euroopa Liidu idee poolt ja vastu, algatasime esimesed plaanid lähisuhtevägivalla kui tõsise sotsiaalse probleemi teadvustamiseks ja sellega tegelemiseks, tänu Balti-Ameerika Partnerlusprogrammile kasvas vabakonna mõju ja selgus vabaühenduste rollist ühiskonnas. Samal ajal ulatasime käe Valgevene tudengitele, kes võltsitud presidendivalimiste protestide tõttu heideti ülikoolidest välja – Eestis said nad võimaluse jätkata. Kui 2007. aastal tuli finantskriis, saime vabaühenduste kriisiprogrammiga anda päästerõnga paljudele ühendustele, kes muidu oleksid pidanud uksed kinni panema.
Fond on olnud alguses peale nii toetusi jagav (grant making) kui ise projekte algatav (operational) organisatsioon.
Mida pead 35 aasta suurimateks saavutusteks või arenguteks, millesse AEF on oma panuse andnud?
Edukas programm on sageli nagu puu, mis kasvatab järjest uusi võrseid – kui vaid kohapeal leidub toetajaid ja hooldajaid ja kui osalistel on tugev missioonitunne. AEF-i eesmärk on alati olnud, et rahalise toetuse või fondi kadumise korral oleksid programmid jätkusuutlikud. Võrgustiku mõiste on olnud väga oluline kogu AEF-i tegevuse puhul. Just nimelt võrgustiku fenomen on olnud üheks kaugeleulatuva mõju põhiliseks aluseks. Lisaks kontaktide arendamisele ning kogemuste vahetamisele haakub see loogiliselt ka fondi aluseks oleva avatuse põhimõttega. Head näited projektidest, mis siiamaani elavad ja kasvavad on Omanäoline kool, Avatud Eesti raamat, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Väitlusselts, Eesti Fondide Keskus / Vabaühenduste Liit, Praxis, E-valitsemise Akadeemia, Arvamusfestival jpt.
Vabaühenduste Liit on AEF-i eakaaslane, mida see suhe on tähendanud, kuidas koostöö läinud?
Vabaühenduste Liit asutati 10. oktoobril 1991 Eesti Fondide Keskuse nime all. AEF üleskutsele luua keskus vastas 25 organisatsiooni. Hindame Avatud Eesti Fondis kõrgelt Vabaühenduste Liidu tegevust läbi aastate kui Eesti kodanikuühiskonna arengu ja tugevdamise olulist tugisammast. Alates 1991. aastast, mil loodi Eesti Fondide Keskus, on VÜL olnud järjepidev eestkõneleja ja partner vabaühenduste huvide esindamisel ning nende tegevuskeskkonna kujundamisel. VÜL-i panus ulatub kaugemale pelgast esindusfunktsioonist. Organisatsioon on olnud aktiivne osaline seadusandluse kujundamises, sealhulgas vabaühenduste rahastamise ja ühinguõiguse teemadel, ning on edendanud annetuste ja filantroopia soodustamist Eestis.
Lisaks on VÜL olnud oluline partner kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) põhimõtete elluviimisel ning vabaühenduste tugikeskuste võrgustiku loomisel ja arendamisel. Vabaühenduste Liit on olnud Eesti avatud valitsemise partnerluse (AVP) edendamisel oluline ja järjepidev partner. Alates Eesti liitumisest AVP algatusega 2012. aastal on VÜL aktiivselt osalenud tegevuskavade koostamises ja elluviimises, esindades kodanikuühiskonna häält ning edendades läbipaistvust ja kaasamist riigivalitsemises. VÜL on olnud kaasatud AVP tegevuskavade koostamisse, esitades ettepanekuid ja osaledes aruteludes. Näiteks 2022. aastal toimunud avalikus ideekorjes esitas VÜL oma ettepanekud, mis kajastusid hiljem tegevuskavas. Lisaks on VÜL olnud partneriks erinevates projektides, mis on suunatud avatud valitsemise põhimõtete juurutamisele kohalikes omavalitsustes. Tunnustame AEF-s kõrgelt VÜL-i pühendumust ja järjepidevust kodanikuühiskonna väärtuste edendamisel, vabaühenduste võimekuse tõstmisel ning vabakonna põhjapaneva rolli teadvustamisel ühiskonnas. VÜL-i tegevus on olnud ülioluline Eesti demokraatia tugevdamisel ning inimeste ja kogukondade kaasamisel ühiskondlikesse protsessidesse.
Tulevikku vaadates soovime VÜL-ile jätkuvat julgust seista kodanikuühiskonna väärtuste eest, tugevdada vabaühenduste võimekust ning edendada koostööd erinevate sektorite vahel. Oluline on jätkata tööd selle nimel, et vabaühendused oleksid nähtavad, mõjusad, professionaalsed ja usaldusväärsed partnerid nii avalikule kui ka erasektorile. Jätkuvat kirge oma missiooni täitmisel!
