Avatud valitsemise partnerluse kaasamisseminar tõi kokku avaliku sektori ja vabaühenduste esindajad
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
14. mail 2025 toimus Energia avastuskeskuses Vabaühenduste Liidu ja Riigikantselei koostöös Avatud Valitsemise Partnerluse (AVP) kaasamisseminar. Seminari eesmärk oli arutada ja koguda ettepanekuid avatud valitsemise tegevuskava koostamiseks ning leida viise, kuidas Eestis senisest paremini rakendada avatud valitsemise põhimõtteid. Seminarist võttis osa 26 esindajat erinevatest ministeeriumidest, ametitest, sihtasutustest ja kodanikuühiskonna organisatsioonidest.
Seminari arutelud jagunesid üldjoontes viieks:
- tehnoloogia ja andmed;
- õigusloome ja poliitikakujundamine;
- kaasamine ja koosloome;
- avaliku sektori juhtimis- ja valitsemiskultuur;
- muud avatud valitsemisega seotud küsimused.
Järgnevalt põgusad ülevaated iga teema probleemistikust ja võimalikest lahendustest.
Tehnoloogia ja andmed
Arutelu keskmes oli vajadus parandada andmepõhist otsustamist. Praegu on avaandmed sageli killustatud ja raskesti leitavad, mis takistab nende kasutamist nii ametnike kui ka kodanike ning vabaühenduste jaoks. Esitati ettepanek luua valdkondlikke juhtlaudu, mis annaksid aimduse valdkonna trendidest ning mida võiks hallata mõni pädev riiklik asutus, nt Statistikaamet. Asutuste ülene dokumendiregister aitaks vähendada killustatust, samuti peeti vajalikuks tugevdada faktikontrolli, meediaharidust ja tegeleda väärinfo levikuga.
Oluliseks peeti ka sihtrühmade senisest paremat kaasamist teenusdisaini protsessidesse ning strateegiadokumentide koostamisel laiapõhjalisemat kaasamist, sh eetika- ja sotsiaalteadlaste panust. Tähelepanu all oli ka tehisintellekti kasutamine avalikus sektoris, millele tuleb kehtestada selged eetilised ja õiguslikud raamid.
Õigusloome ja poliitikakujundamine
Seminaril tõdeti, et hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) rakendamine pole praegu järjekindel ja selle rikkumisel puuduvad tagajärjed. Ettepanekuna toodi välja vajadus riigikantselei järelevalve tugevdamiseks ja HÕNTE põhimõtete integreerimiseks juhtide ametijuhenditesse ning personalipoliitikasse.
Kohalike omavalitsuste jaoks soovitati välja töötada spetsiaalne juhendmaterjal kaasava õigusloome rakendamiseks. Probleemina tõsteti esile ka poliitikate mõjuhindamise süsteemne puudumine, kaasamise formaalsus ning erinevate huvirühmade ebavõrdne ligipääs otsustusprotsessidesse. Piltlikult öeldes oodatakse avalikes huvides tegutsevatelt organisatsioonidelt ülimat avatust, kuid samal ajal võib minister kabineti tagatoas erahuvisid esindava osapoole ära kuulata selliselt, et mitte keegi sellest teada ei saa ja seega puudub kindlustunne, mille alusel poliitikaotsusteni jõutakse.
Kaasamine ja koosloome
Kaasamise kvaliteet on erinevates omavalitsustes väga ebaühtlane. Nõrk kaasamissuutlikkus võib viia demokraatia “tühialade” tekkimiseni, kus kogukondade hääled ei jõua otsustajateni. Esitati ettepanek koostada omavalitsustele hea kaasamise tava ning arendada välja paremad tööriistad ja koolitused.
Rõhutati vajadust soodustada koosloomeprotsesse, mis ühendaks erinevad huvirühmad — nii ettevõtjad kui vabaühendused — ühiste arutelude laua taha. Samuti märgiti, et oluline on parandada tagasisidestamise praktikat, et kodanikud näeksid, kuidas nende ettepanekuid arvesse on võetud. Tõstatati ka vajadus kodanikuhariduse ja demokraatiaõppe tugevdamiseks.
Avaliku sektori juhtimis- ja valitsemiskultuur
Ametnike suhtlemis- ja empaatiavõime piiratus, suhtluskultuuri probleemid ning väärtuspõhise juhtimise puudumine mõjutavad otseselt kaasamise kvaliteeti. Soovitati tugevdada väärtuspõhist värbamist, eriti juhtide tasandil, ning täiendada ministrite ja riigikogu liikmete käsiraamatuid avatud valitsemise põhimõtetega.
Samuti käsitleti kaasamiskoordinaatorite rolli tähtsust ning vajadust nende süsteemse koolituse ja võimestamise järele. Probleemina nähti ka seda, et kaasamisalgatused sõltuvad sageli ebastabiilsest projektipõhisest rahastusest, mis takistab järjepidevust.
Muud avatud valitsemisega seotud küsimused
Seminaril leiti, et demokraatia arendamisel puudub hetkel keskne vastutaja. Samuti on vaja üle vaadata ARVAKu (Avatud Valitsemise Koostöökogu) roll ja vajadusel seda uuendada. Probleemina toodi välja ka vabaühenduste ebapiisav rahastamine, mis piirab nende võimekust sisulises kaasamises osaleda.
Rõhutati, et avatud valitsemise edendamine vajab pikaajalist visiooni, süsteemset lähenemist, paremat koostööd avaliku sektori ja kodanikuühiskonna vahel ning tugevat juhtimist.
Kokkuvõtteks
Võib öelda, et kodanikuühiskonna ja ametkonna nägemused ning arusaamad avatud valitsemise põhimõtetest ei erinenudki kardinaalselt, pigem erinesid vaatenurgad ja kogemused, mille pinnalt arvamusi kujundati. Avatud valitsemise põhimõtete senisest paremat järgimist pidasid väärtuslikuks mõlemad osapooled, samuti tuli suure rõhuasetusena välja vajadus jätkuvalt arvestada avatud valitsemise teekaardi rakendamisega ning leppida kokku viisis, kuidas teekaart saaks loomulikuks osaks asutuste juhtimisprotsessides ning kuidas suurendada teekaardi olulisust, et kodanikuühiskond selle täitmisel nõudlikumalt silma peal hoiaks.
Kuidas mõjutab see sisend avatud valitsemise partnerluse uut tegevuskava? Täpselt pole see veel teada, kuid esialgne info ütleb, et nii mõnigi seminaril välja toodud probleem ja lahendus on tegevuskavas juba oma koha leidnud, Vabaühenduste Liidul ja teistel AVPga seotud ühendustel jääb vaid üle töötada nende ettepanekutega, mis erinevatel põhjustel oma kohta tegevuskavas ei ole leidnud, kuid mis on olulise tähtsusega mõjusa ja tulemusliku tegevuskava loomiseks.
Kaasamisseminaril osalesid avaliku sektori ja vabaühenduste esindajad Domus Dorpatensise sihtasutusest, kultuuriministeeriumist, Eesti Koostöö Kogust, Eesti Õpilasesinduste Liidust, Eesti Puuetega Inimeste Kojast, E-riigi Akadeemiast, justiits- ja digiministeeriumist, Kodanikuühiskonna sihtkapitalist, Põhjamaade ministrite nõukojast, regionaal- ja põllumajandusministeeriumist, siseministeeriumist, Praxisest, Sotsiaalse Innovatsiooni Laborist, riigikantseleist ja Vabaühenduste Liidust.
