Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Kuhu jääb vabakonna e-tiiger, küsib Margo Loor Hea Kodaniku digiteemalise numbri avaessees.
Modereerisin hiljuti Tallinnas toimunud digitaalse arengukoostöö konverentsi “Kuidas IT muudab elu arenguriikides?”. Alustasin ühte paneeli küsimusega, kas on üldse mõtet rääkida eraldi digitaalsest arengukoostööst või on väljakutsed ja lahendused analoogsed tavapärase arengukoostöö omadega. Malmö ülikooli teaduri ja lektori Tobias Denskuse vastus algas järgmiselt: “Hiina loob praegu oma kodanikest biomeetriliste näitajate andmebaasi, mis muu hulgas võimaldab makseid. Kui miljardi hiinlase identiteet on online, siis see on päris oluline põhjus digitaalsest elust eraldi rääkida isegi, kui see otseselt arengukoostööd ei puuduta.”
Eesti on väike, aga IT valdkonnas võistleb hoopis teises kaalukategoorias. Avaliku sektori digilahendustest on maailmas suureks eeskujuks meie e-valitsus, X-tee, e-valimised ja e-residentsus. Erasektorist on meile kõvasti nime teinud ja teevad praegugi IT-firmad Skype, GrabCAD, TransferWise, Taxify ja Pipedrive. Vabaühenduste maailmas suunda andvad, Eestis loodud IT-lahendused on … hmm …
Vabaühendused on Eesti IT-riigist ja IT-edust suuresti maha jäänud. Seetõttu seisin EMSL-i nõukogu eelmise esimehena jõuliselt selle eest, et uude strateegiasse saaks ühenduste digivõimekuse tõstmine olulise eesmärgina sisse, ning mul on hea meel, et uus nõukogu ja tegevtiim seda suunda jätkavad. Esimesed ühenduste digivõimekuse töötoad on Hea Kodaniku ilmumise ajaks juba toimuda jõudnud.
Kõik, mida saab muuta digitaalseks, muudetakse digitaalseks. Seda lauset on palju öeldud ja palju kuuldud, aga mulle tundub, et selle tähendusele pole siiski piisavalt mõeldud, eriti Eesti vabaühendustes.
Digivõimekuse väljaarendamine ühendustes võimaldab luua uusi lahendusi uutele probleemidele, nagu noorte digisõltuvus või küberkiusamine. Samuti võimaldab see uusi lahendusi vanadele probleemidele, näiteks e-külalistunde kooliprogrammi mitmekülgsemaks sisustamiseks. Digivahendid aitavad ka muuta vanu lahendusi efektiivsemaks, pakkudes näiteks seksuaalharidust pabermaterjalide ja ürituste kõrval ka mobiiliäppide ja veebirakenduste kaudu.
Alix Rübsaam Amsterdami ülikoolist meenutas digitaalse arengukoostöö konverentsil osalejatele, et kuigi me kasutame inimesest rääkides tänapäeval väga palju arvutiteadusest pärit sõnavara ja metafoore, siis inimene on palju enamat kui meie aju arvutusvõimsus või mälumaht. Samas ei ole ka mõtet öelda, et IT on kõigest järjekordne tööriist. Ajastul, kus arenenud maailma inimesed veedavad rohkem aega online kui magades, on selge, et digitaalne elu on palju enamat kui labidas või trükimasin, ja kui me vabaühendustena seda ei arvesta, jääme väga kiiresti ajale jalgu.
