Kogukonnapraktika aitab ühiskonda mõista
8. september 2017 | Õpetajate Leht
Algaval õppeaastal saab taas hoo sisse koolide ja vabaühenduste koostööprogramm.
Programm on jõudnud nelja aastaga juba 21 kooli. Üle saja vabaühenduse (mittetulundusühingu või sihtasutuse) on saanud noortelt uusi ideid ning 1400 gümnasisti üle Eesti on saanud tänu kogukonnapraktikale töökogemuse, teadmisi ühiskonna toimimisest ja arusaamise kodanikuaktiivsuse tähtsusest. Sel õppeaastal laieneb programm Põlva-, Valga-, Pärnu-, Ida-Virumaale ja saartele ning jätkab tööd teistes juba varem alustanud maakondades. Ootame uusi koole kogukonnapraktika programmiga liituma!
Ent mis mulje on kogukonnapraktika jätnud? Oma kogemusi jagavad programmis osalenud õpilased ja õpetajad
Heategevusprojekt „Valgus südamesse” tõi andmisrõõmu
Gerli Tumm, Ülenurme gümnaasiumi vilistlane: „Ülenurme gümnaasiumi kuus abiturienti Darja Strelovskaja, Lisanne Pendra, Egert Pärsikivi, Kaimar Babitš, Gerli Tumm ja Monika Pungar valisid praktikakohaks MTÜ Õnnemaa, mis pakub Ülenurme vallas pere- ja noorsootööteenust ning haldab Ülenurme ja Tõrvandi pere- ja noortekeskust. Heategevusprojekti „Valgus südamesse” mõte sündis ühiselt. Esmalt valmistasime küünlahoidjad Ülenurme pere- ja noortekeskuse loovusringi juhendaja Ere Sepa eestvedamisel. Osa meeskonnast küpsetas ja kaunistas piparkooke. Kirjutasime välja ka mõtteteri elust, õnnest ja armastusest ning panime need õnnelaekasse.
15. detsembril oli käes päev, mil saime päkapikke mängida. Alustasime juba varahommikul, kuid ikkagi lõpetasime alles siis, kui õues oli juba pime. Eelneval kokkuleppel saime Ülenurme valla sotsiaaltöötajalt 20 üksiku inimese aadressid ja telefoninumbrid. Kuna valla territoorium ja vahemaad seal on suured, sõitsime kahe autoga, liikudes majast majja. Toidupangas kogukonnapraktikat teinud kaasõpilased olid pannud eelnevalt valmis 20 suurt toidukasti, mida meil oli au inimestele üle anda. Suurt elevust tekitas inimestele õnnelaekast sõnumite valimine. Kuulasime suure huviga nende lugusid jõuluajast. Meile anti kaasa vajalikud õpetussõnad. Siiani on meeles ühe naise öeldu: „Siberi-aastad tegid minust tugevama inimese.” See oli hindamatu kogemus, sest saime muuta üksikute inimeste jõulu- ja pühadeaja õdusamaks, meeldejäävamaks. Nüüd teame, mis tähendab teha head, mis on andmisrõõm ja tõeline tänutunne. Sõnades on raske seda edasi anda!”
Kogukonnapraktika annab töökogemuse
Kristel Birgit Potsepp, Tallinna 32. keskkooli abiturient, vastas kaasõpilase Erik Kangilaski küsimustele nõnda: „Kogukonnapraktika on cool ning seda pole vaja karta. Alguses pelgasin, kas mul jääb programmis osalemiseks aega, aga olin põnevil. Huvitav ju ikka uusi asju teha!
Sobivat organisatsiooni ei olnud raske leida, ehkki vabaühenduste nimekiri oli suhteliselt pikk. Mind köidavad sotsiaalsed teemad. Olin varem kuulanud ja võtnud osa diskussioonidest ühiskonna murekohtade teemal. Nii kirjutasin esimesena organisatsiooni Terve Eesti SA. Sealt suunati mind edasi nende uue algatuse, Teomeetri juurde. Teomeetris saab igaüks võtta vastutuse ja anda lubaduse muuta elu meie ümber turvalisemaks ja hoolivamaks. Praegu saab häid tegusid teha neljas valdkonnas: liiklus- ja alkoholikultuur, veeohutus ja vägivalla vähendamine. Praktika algas koosolekuga, kus arutasime, mida ühenduses tegema hakkame. Ühe tööna mõtlesime koostöös Rimi ja Kinoteatriga välja reklaame, et noored näitaksid enne alkoholi ostmist dokumenti. Selle jaoks tehtud videoklipid tulid ülinaljakad. Käisime ka SEB-s pangaliidu ja rahandusministeeriumiga kohtumas, et arutada tarbijatarkuse uut projekti. Tegin intervjuu Tristan Mooneyga, kes oli jaanuarist maini täiesti kaine. Oli lahe, et ta oli muutunud, sest varem jõi ta palju ja tegi pättusi.
Mulle meeldis, kuidas organisatsioon lahendab probleemi rohujuure tasandil, võttes mure kildudeks. Palju aitab kaasa ka avaliku lubaduse süsteem Teomeetri lehel teomeeter.ee. Minu juhendaja Minna Toots on samuti hästi inspireeriv.
Ärge kartke praktikaga liituda ega mõelge, et see on hullult tüütu. See, milline vabaühendus valida, sõltub huvidest. Minu klassivend käis näiteks korruptsioonivastases ühenduses. Lisaks huvitasid veel Mondo ja LGBT ühing. Kui võtad projekti, mis sind väga huvitab, võib see olla väga põnev kogemus.
Ühiskonnaõpetuse tunni raames kogukonnapraktika läbimine on ülihea võimalus ja tuleviku jaoks kasulik – jätab CV-s hea mulje. Nii et tasub suhtuda positiivselt!”
Noored on hoolivad ja vastutustundlikud
Aive Kaldra, Tarvastu gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja: „Meie kool on kogukonnapraktika programmis osalenud juba kaks aastat. Olin alguses kahevahel: kas nii minul kui ka õpilastel jätkub aega ja tahet õppetöö kõrvalt veel ühe uue suunaga tegelda? Otsustasin siiski proovida ega kahetse. Võtan asja kindlasti ka uuel õppeaastal plaani. Oleme kogukonnapraktika ka kooli õppekavasse lisanud.
Kogukonnapraktika haarab kaasa klassi kõik õpilased. Igaüks saab valida endale sobiva tegevusvaldkonna ja praktikas osalevad vabaühendused pakuvad välja väga erinevaid tegevusi, alates kodulehe koostamisest ja lõpetades surnuaia kaardistamisega. Olen kohtunud suurepäraste juhendajatega eri vabaühendustest, kus jäetakse noorte ideedele piisavalt ruumi ja toetatakse just õpilaste enda mõtete elluviimist.
Eriti meeldib mulle see, et õpilased valivad ise. See, millisesse vabaühendusse nad tööle minna otsustavad, ei ole õpetaja suunata. Kogukonnapraktika teeb minu jaoks põnevaks ka see, kui mitmekülgseid ja aktiivseid noori olen ma selle käigus avastanud klassidest, mida olen aastaid õpetanud. Nad on julgenud astuda välja oma igapäevasest turvatsoonist, puutunud kokku hoopis teistsuguste inimeste ja eludega ning näinud, kuidas tegutsevad inimesed, kes tahavad mingile probleemile või olukorrale lahendust leida. Kui noor inimene on kogukonnapraktikas südamega osalenud, mitte lihtsalt oma 15 töötundi kirja saada tahtnud, siis on tal nii arusaamine vabaühenduste tööpõhimõtetest kui ka teadmine, et ka tema ise saab vabaühenduste kaudu kaasa aidata, et kohaliku kogukonna elu paremaks muutuks. Õpilane saab tänu kogukonnapraktikale aru, et teisi aidates areneb ta ka ise terviklikumaks isiksuseks.
Me kõik oleme kuulnud kurtmist stiilis „Oh, need tänapäeva noored …” Noortega koos tegutsedes näevad täiskasvanud aga peagi, et tänapäeva noored on hoolivad ja vastutustundlikud ning tahavad oma tööga panustada kõigi heaks. Loodan väga, et üha rohkem vabaühendusi suudab oma tegevuse gümnasistide jaoks atraktiivseks muuta.”
Võluvits teadmiste ja hoiakute kujundamisel
Triin Ulla, sotsiaalainete õpetaja, SA Archimedes noorteagentuuri programmi „Noortekohtumised” projektijuht ja Noored Kooli vilistlane: „Õppekeskkonna all ei mõisteta tänapäeval vaid kooli ruume: õppe sidumiseks igapäevaeluga peab kool võimaldama ka klassivälist õppetegevust. Õnneks on olemas järjest paremaid võimalusi riiklikus õppekavas toodud teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamiseks haridusprogrammide kaudu. Üks selline on kogukonnapraktika, millega tutvudes olin vaimustuses. Ühelt poolt seetõttu, et õppeprotsess ja selle analüüsivõimalused on ülima põhjalikkusega läbi mõeldud ja ette valmistatud. Teisalt põhjusel, et kodanikuühiskonna teema õpetamine oli eelnenud aastatel jäänud piiratuks – vaid teoreetilise käsitlusega oli keeruline anda edasi kodanikuühiskonna olemust. Õpilastele kippus jääma mulje, et kodanikuühiskonnas tegutsetakse siis, kui „päris” tegevuse kõrvalt tahtmist ja aega üle jääb.
Integreerisin kogukonnapraktika nii ühiskonnaõpetuse kui ka karjääriõpetuse programmi. Esialgu see õpilastele meeltmööda ei olnud, sest tuli panustada ka n-ö isiklikku aega. Ometigi töötas programm nagu võluvits aineteadmiste ja hoiakute kujundamisel. Õpetajana näen, et haridusprogrammide mõju õppimisele ja noorte eneseteadlikkusele on mitmekesine, sügavalt tähenduslik ja eluline. Ma ei kujuta ette, kuidas selliseid õpitulemusi oleks olnud võimalik saavutada ainuüksi koolitunni raames. Sotsiaalainete õpitulemused on mõeldud toetama ühiskonnas igakülgselt toimetuleva kodaniku kujunemist. See on eesmärk, mille puhul jäävad kooliseinad õppekeskkonnana selgelt kitsaks.”
Mis on kogukonnapraktika?
- Kogukonnapraktika ajal osalevad õpilased mõne nädala jooksul umbes 15 tundi enda valitud organisatsiooni tegevuses, täites mõnd vabaühendusele vajalikku tööülesannet.
- Praktika lõpus aitavad juhendaja ja õpetaja õpilasel tema kogemusi analüüsida, aidates tal kujundada kodanikualgatust toetavaid väärtushinnanguid ja arusaama vabaühenduste rollist ühiskonnas.
- Kogukonnapraktika programmi juhib vabaühenduste liit EMSL, kus kaks koordinaatorit aitavad ja toetavad õpetajaid programmiga alustamisel ja edaspidigi.
- Enamasti tehakse kogukonnapraktikat ühiskonnaõpetuse raames, kuid mõnes koolis on praktika ühendatud ajakirjanduse, karjääriõppe, ettevõtluskursuse või muu õppeainega.
Lisateavet leiab veebilehelt heakodanik.ee/kogukonnapraktika ja sotsiaalmeedias facebook.com/noorheakodanik.
Programmi elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti noorsootöö keskuse elluviidava ESF-i kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames.
Artikkel ilmus Õpetajate Lehes 8. septembril 2017.
