Kogukonnapraktika viib Rakvere abituriendid vabaühendustesse

Urmo Kübar, sügis 2013.

Sel kooliaastal ei piirdu kahe Rakvere gümnaasiumi abiturientide jaoks vabaühenduste käsitlemine ühiskonnaõpetuses vaid klassiruumis toimuvaga – õppima hakatakse ka ühenduste juures ise ülesandeid täites. URMO KÜBAR tutvustab EMSL-i algavat katseprojekti, mis õnnestumise korral tulevikus loodetavasti teistessegi koolidesse levib.

Ettevõtmise mõte on anda noortele parem arusaam vabaühendustest ning nende tegemistes osalemise võimalustest, olgu siis töötaja, vabatahtliku, liikme või toetajana. Ühiskonnaõpetuse õpikust kolme sektori kohta lugeda või siis tundi külla kutsutud vabaühenduse eestvedaja juttu kuulata on üks asi, ise käed külge panna aga sootuks teine.

EMSL-i nõukogu esimees, Eesti Väitlusseltsi tegevjuht Margo Loor võib seda oma kogemustest kinnitada. Oluliseks tõukeks, mis tema huvi kolmanda sektori vastu äratas ning ülikooli juuraõpingute järel kõigepealt Heateo Sihtasutusse ning seejärel Väitlusseltsi tööle tõi, peab ta 1990ndate teises pooles koolipoisina Inglismaal veedetud aega.

Eltham College’is, kus ta õppis, tuli õpilastel sooritada ka kogukonnapraktika tunde. Koos 5-6 kaaslasega käis Loor kohalikus erivajadustega lastele mõeldud koolis, kus aidati õpetajal klassis harjutusi läbi viia, sorteeriti õpikuid ja töövihikuid ning täideti teisi selliseid ülesandeid. Muidugi ei takista miski soovijatel niisugustes kohtades ka ise oma abi pakkuda, ent Loor usub, et kui tegu poleks olnud kooliprogrammi kohustusliku osaga, poleks ta seda ette võtnud, sest eks tegemisi jätku gümnasistil ju niigi.

Koolitöö osa

Ka EMSL-i algatusel sündiv kogukonnapraktika ei ole Rakvere Gümnaasiumis ja Rakvere Reaalgümnaasiumis lihtsalt üks tunniväline noorteprojekt, vaid samamoodi hindega lõppev koolitöö, nagu näiteks referaadi koostamine või tunnikontroll. See oli teadlik valik, et jõuda peale kõige tegusamate noorte, kes nagunii igasugustes algatustes kaasa löövad, ka passiivsemateni. Valikuvabadust jätkub kogukonnapraktikas siiski küllaga. Oktoobris tutvustavad kohalikud vabaühendused end koolides, tuues välja, milliste tegevuste juures neil noori abikäsi ja -päid vaja oleks. Arvutihuvilise oskused kuluks kindlasti ära mõne vabaühenduse kodulehe juures. Ajakirjanikuametist unistav abiturient saaks panna end proovile mõnest väärt algatusest maakonnalehte kirjutades. Soovid tegeleda loomadega? Kindlasti leiad sobivaid ülesandeid kohalikus kasside-koerte varjupaigas. Oled organisaatoriverega? Aitad mõnd vajalikku üritust korraldada. Ja nii edasi.

Saab nii end proovida valdkonnas, mida gümnaasiumi järel õppima plaanitakse minna, kui ka katsetada oma sobivust ülesanneteks, milles seni kogemusi napib.

Eluks vajalikud oskused

Abiturientidest praktikantide võtmise vastu on praeguseks huvi üles näidanud 21 Rakvere ja lähivaldade vabaühendust, teiste seas näiteks populaarseid rahvajookse korraldav Rakvere Maraton, maakonna suurte perede ühendus, puuetega inimeste koda ja omavalitsusliit, kohalik Toidupank, repressiooniohvrite ühing Memento ja teised.

Arvestades, et abituriente on kahes koolis tublisti üle saja, tuleb noorel endal leida ka aeg vahemikus novembrist märtsini, mil oma umbes kümnetunnine kogukonnapraktika sooritada. Lisaks vabaühenduses vajalike ülesannete täitmisele peab abiturient veel vaatluspäevikut, kus analüüsib organisatsiooni tegevust: mis probleemi lahendamisega ja kuidas see tegeleb, miks just nii, milliseid soovitusi ta neile anda oskaks ja nõnda edasi. Varakevadel jagatakse oma töö- ja vaatlustulemusi koolikaaslastega ning antakse ka üksteisele tagasisidet.

Nii näebki Rakvere Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Heli Kirsi, et lisaks vabaühenduste tundmaõppimisele harjutavad noored kogukonnapraktika käigus veel paljusid teisi eluks vajalikke oskusi: oma aja plaanimist, algatus- ja vastutusvõimet, hoopis teistsuguse elukogemusega inimestega kontakti loomist ja suhtlemist, kohalike probleemide ja lahendusvõimaluste märkamist, tiimitööd, tagasiside andmise ja esitlusoskust jm.

“Kui noorel on kooli lõpuks selliseid kogemusi, on ta ka edasiseks eluks palju paremini valmistunud,” kiidab Kirsi ning usub, et selline õppimise viis on teemaga enamasti väga vähe kokku puutunud noortele ka oluliselt huvitavam. “Õpikus on MTÜ-dest juttu mõned leheküljed, siin aga saab ta vahetult kogeda, kuidas asjad praktikas toimivad, millised on tema võimalused kaasa lüüa, et abivajajaid aidata.”

Neil päevil valmistavad EMSL-is projekti vedavad Teve Floren ja Robert Peetsalu koos osalevate vabaühenduste ja koolidega ette juhendmaterjale nii tulevastele praktikantidele kui ka nende võõrustajatele. Kevadel tehakse esimesest õppeaastast kokkuvõtted ning juba järgmisest sügisest loodetakse kogukonnapraktikat hakata läbi viima ka teiste koolide ühiskonnaõpetuse raames.

 

Artikkel ilmus ajhakirja Hea Kodanik sügisnumbris 2013. aastal (34-35 lk). Autor Ürmo Kübar.