Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Vabaühenduste Liidu huvikaitse spetsialist Maarja-Liisa Kapaun annab ülevaate kolmanda sektori riikliku rahastamise andmetest ja trendidest.
Avaandmed võivad viia eksiarvamusteni
Väärtustame Eestis andmeid ja riigi raamatupidaminegi on avaandmetena kõigile huvilistele kättesaadav. See on väga tore. Samas puudub andmetel kasutusjuhend. Seega on kehvasti, kui neid andmeid võtab vaadelda keegi, kes andmete koosseisu nüanssidest või selles peituvatest apsudest midagi ei tea. Siis tehakse järeldused riigi poolt makstud summade kohta valesti ja valede järelduste alusel võivad hakata levima vildakad arvamused.
Ootus, et avaandmetes vigu ei leidu, et need on arusaadaval kujul kasutatavad ja mõistetavad, on õigustatud. Praegu aga see nii ei ole, vähemasti vabaühenduste riikliku rahastamise jälgi ajades mitte. Raamatupidamislikult ei ole vahet, mis sektorisse toetust saav organisatsioon kuulub. Kui selle registrikood algab 8 või 9-ga, loetakse see mittetulundusühingute (MTÜ) ja sihtasutuste (SA) sekka. Küsimus kerkib õhku siis, kui soovime hinnata täpsemini, kui palju sai raha kodanikuühiskond. On ette tulnud, et kogu seda summat, mis avaandmetes projekti- või tegevustoetustena ja teenustasudena SA-de ja MTÜ-deni on jõudnud, loetakse panuseks vabaühendustele ehk kodanikuühiskonda.
Nii see muidugi ei ole. Näiteks, 2024. aasta avaandmetes kajastus pea miljard eurot makstud projekti- ja tegevustoetusi ning teenustasusid, mis kanti üle registrikoodide järgi otsustades MTÜ-dele ja SA-dele. Sellest 50 miljonit liikus tegelikult korteri- ja aiandusühistutele (pole vabaühendused), 560 miljonit avalikõiguslikele juriidilistele isikutele (pole vabaühendused) ja 4,5 miljonit eraisikutele või välismaa ettevõtetele (võimalikud apsud registrikoodi märkimisel). Reaalselt vabaühendusteks liigituvad organisatsioonid said 321 miljonit, mitte pea miljard eurot.
Vabaühenduste rahastus moodustab riigieelarve kuludest üha kahaneva osakaalu
Vabaühenduste rahastuse osakaal riigieelarve kogukuludest (vasakul 2022. aasta ja paremal prognoos kärpeperioodi algusaasta ning sellele eelnenud maksimumsummadega aasta keskmise summaga)
Et suurusjärke paremini iseloomustada võtan vaatluse alla 2026. aasta riigieelarve, mille kulude kogumaht on 19,5 miljardit eurot. Sellest 29% suunatakse muude toetuste katteks, mis teeb summaarselt 5,7 miljardit eurot. Võttes aluseks, et vabaühendustele makstavad toetused viimastel aastatel olid summaarselt u 245 miljonit eurot, saame hinnanguliseks 2026. aasta vabaühenduste toetuste osakaaluks muude toetuste kogumahust 4,3-4,4%. Lisame sellele ka majandamiskulude alla liigituvad tasud kaupade ja teenuste eest osakaaluga 7% riigieelarve kogukulude mahust, mis teeb 1,36 miljardit eurot. Arvestades, et viimaste aastate keskmine vabaühendustele makstud teenustasude koondsumma on 78 miljonit eurot, saame hinnanguliseks vabaühendustele makstavaks teenustasude osakaaluks 2026. aasta majandamiskulude mahust ca 5,7%. Prognoositavalt liigub vabaühendustele 1,6-1,7% riigieelarve kulumahust, mis on 2022. aastaga võrreldes (2,1%) märgatavalt vähem.
Kompenseeriv mehhanism või vägikaikavedu?
Vaatlen korrastatud ja kategoriseeritud 2021.-2024. aasta vabaühenduste rahastamisandmeid. Kõige rohkem tõusid nii avalikõiguslikele juriidilistele isikutele kui ka vabaühendustele makstud summad 2023. aastal, mil rahastuse koondsummaks kujunes 912 miljonit eurot. Tõusu tingis mitu asjaolu. Esiteks algas uus Euroopa Liidu rahastamisperiood. Teiseks suurendasid mitmed ministeeriumid toetusi seoses koroonakriisi järel kasvanud inflatsiooniga. Mainitud aastal kasvasid nii riigi SA-de ja MTÜ-de saadud kui ka vabaühendustele makstud summad 20-30 miljoni euro võrra. Esimest aastat oli märgata vabaühenduste toetuste osakaalu suurenemist toetuste kogusummas. KOV SA-de ja MTÜ-de koondsumma kõikus 2021.-2024. aastatel pidevalt 150 ja 170 mln euro vahel.
2021.-2024. aastal makstud muude toetuste ja teenustasude koondsummad (andmete algallikaks riigi saldoandmike avaandmed)
2024. aastal hakati rahastussummadele piiri panema. Toetuste üldine koondsumma langes 28 miljoni euro võrra. Sealhulgas riigi SA-dele ja MTÜ-dele makstavad summad langesid pea 40 miljoni euro võrra, moodustades esmakordselt alla 45% aastasest rahastamise kogusummast. Ka vabaühendustele makstud toetuste ja teenustasude summa pöördus 2024. aastal aeglasse langusesse. Kohalike omavalitsuste SA-de ja MTÜ-de rahastus saavutas samas viimase nelja aasta rekordi, jätkates seejuures kõikuvat iseloomu.
Riigi toetuste osakaalu vähenemise kiirenduse saab ilmselt kirjutada riigi ja selle allasutuste vaheliste protsesside dünaamilisema iseloomu arvele, mis võimaldas kiiremaid kärpeid või lepingumuudatusi. Vabaühendustega pikemaks perioodiks sõlmitud toetuslepingud näevad ette teatavat staatilisust ja kärperuumi on seetõttu vähem. Mustrit, kus riigipoolse teenuse lõpetamisel see näiteks soodsama vabaühenduse omaga asendatakse, ilmselt ministeeriumide haldusaladest peavooluna tekkimas ei ole. Pigem saab seda otsida KOV-ide juurest, kus teenuseid osutavad ka vabaühendused (näiteks loomade varjupaigad vm).
Vabaühenduste rahastamise trendid paljastavad uusi suundi?
Vabaühenduste toetused liikusid alates 2021. aastast tõusutrendis ja saavutasid 2023. aastaks maksimumi 324 miljonit euro juures. Kasvu kõrval on aga oluline teinegi muutus: rahastuse saajate ring on laienenud eeskätt nende organisatsioonide arvelt, kes saavad tulu teenuste ja kaupade pakkumisest.
Vabaühendustele makstud teenustasude keskmised ja mediaanväärtused (2021.-2024. aastal). Allikas: mtyraha.heakodanik.ee
2024. aastal pöördus trend ettevaatlikult allapoole. Kärbete taustal vähenes vabaühendustele suunatud maksete kogusumma umbes 3 miljoni euro võrra. Esialgu kajastusid kärped kallimate kaupade ja teenuste vähendamises. Vabaühendustele teenuste ja kaupade eest makstud koondsumma oli 2024. aastal aasta varasemaga võrreldes pea 8 miljoni euro võrra väiksem ja teenustasude keskmine summa langes järsult viimaste aastate madalaimale tasemele. Mediaanväljamakse liikus samas aastate lõikes pidevas tõusutrendis, kasvades nelja aastaga pea 300 euroni. Samamoodi tõusujoones liikus teenustasusid saanud vabaühenduste arv. Nii mediaanmakse kui tasu saajate tõus koos keskmise tasu langusega viitavad, et summad jaotuvad teenuspakkujate vahel ühtlasemalt ning liigume tasases tempos teenuspõhisema rahastusmudeli suunas.
Vabaühendustele makstud toetuste keskmised ja mediaanväärtused (2021.-2024. aastal). Allikas: mtyraha.heakodanik.ee
Toetuste keskmine väljamaksesumma on aastate lõikes olnud pidevas tõusutrendis. Toetuse saajate arv on püsinud sealjuures enam-vähem stabiilne, kõikudes 100 piires. 2024. aastal jõudis toetuste koondsumma maksimumini (247 miljonit eurot). Mediaanväljamakse suurus oli 2024. aastal jällegi viimaste aastate võrdluses kõige madalam. See viitab, et toetuste kasv on toimunud pigem ministeeriumide tasandil sõlmitud partnerluslepingutes selliste vabaühendustega, kes saavad suuremaid toetussummasid (näiteks Olümpiakomitee). Keskmine vabaühendustest toetuse saaja peab arvestama samas oluliselt madalama summaga, mis ei pruugi liikuda keskmise toetuse kasvutempoga samas taktis.
Vabaühenduste avaliku sektori ja KOV-i poolt rahastamise andmed 2021-2024. Allikas: mtyraha.heakodanik.ee
Avaandmed on küll kõigile kättesaadavad, kuid vajavad läbipaistvuse tagamiseks palju korrastamist ja selgitustööd. Andmete pealiskaudne tõlgendamine loob eksitava mulje vabaühenduste riikliku rahastuse mahust. Korrastatud andmed viitavad, et vabaühendustele suunatud raha moodustab riigieelarve kulude mahust üha väiksema osa. Rahastuse struktuur liigub samal ajal toetustelt ühtlasemalt jaotuvate, kuid väiksemate teenustasude suunas. Need protsessid ja osakaalud vajavad kodanikuühiskonna jätkusuutlikkuse hoidmise eesmärgil ka edasist monitoorimist, kuid pikaajaliselt ei saa andmekvaliteedi parandamine jääda ainult sektori enda kanda.
