Manifest 2011

Eesti kodanikud on otsustanud, kes valiti uude Riigikogu koosseisu. Tunnustasime kandideerijaid sisuka valimiskampaania eest ning esitasime Eesti vabaühenduste poolt ettepanekud, mida peame oluliseks nii tulevases koalitsioonileppes kui ka töös Riigikogu opositsioonis. Need on tegevused, mille elluviimine sõltub Riigikogust ja valitsusest ning mis aitaksid tugevdada kodanikuühiskonda ja vabaühendusi Eestis.

“Meie, Eesti vabaühendused, saame ja tahame olla sillaks kodanike ja riigi vahel,” kirjutasime oma manifestis nelja aasta eest. Selliseks sillaks ongi vabaühendused olnud ja enamgi veel. Üle Eesti tegutsevad tuhanded inimeste omal algatusel ja rahalise kasu soovita, kas ühiste murede lahendamiseks või rõõmude jagamiseks kokku tulnud organisatsioonid ja võrgustikud. Me aitame oma liikmete ja sihtrühmade ettepanekuid koondades ja esindades avalikul võimul paremini kaaluda tehtavate otsuste mõju ja vältida vigu. Me osutame vajalikke teenuseid, olgu siis koostöös avaliku võimuga või omal käel. Me toome kokku inimesi selleks, et panna käed külge seal, kus abi vaja, ja tähistada seda, mille üle meil on põhjust uhke olla. Me teeme seda nii kohalikul, üle-eestilisel kui üha enam ka maailma tasandil. Sellised tegevused suurendavad usaldust ja ühtekuuluvust meie inimeste vahel ning muudavad meie elu paremaks.

Nelja aasta taguse manifesti ettepanekutest mitmed on ellu viidud ja seda mitte ainult valitsus-, vaid ka opositsioonierakondade toetusel. Samamoodi on kõik parlamendierakonnad osalenud hiljuti valitsuses heaks kiidetud “Kodanikuühiskonna arengukava 2011-14” koostamises. Peame oluliseks selle elluviimist ning vastutuse säilitamist selle eest valitsuses kindla ministri haldusalas. Lisaks soovitame ellu viia järgmised Riigikogust ja valitsusest sõltuvad tegevused:

1. Muuta riigi kogutavad andmed vabaühenduste kohta – aastaaruanded ja põhikirjad – tasuta kättesaadavaks ning eristada registris vabaühendused ja avaliku võimu asutatud ja kontrollitavad mittetulundusühendused.

Aastaaruanded ja põhikirjad, mis praegu on riiklikust registrist saadaval tasu eest, toovad välja olulisimad andmed vabaühenduse töö tulemustest ja toimeviisidest. Nende vabalt kättesaadavaks muutmine aitab kaasa esiteks vabaühenduste paremale omavahelisele koostööle, võimaldades leida sarnaste eesmärkide nimel tegutsevaid partnereid. Teiseks on see oluline annetamise ja vabatahtliku töö edendamiseks, andes huvilistele võimaluse võrrelda tegutsevaid organisatsioone omavahel ja leida sellised, kus toetamisest tõuseb enim ühiskondlikku tulu. Kergesti kasutatav register on vajalik ka avalikule võimule potentsiaalsete koostööpartnerite leidmiseks, olgu riigi või kohalikul tasandil.

2. Korraldada ümber hasartmängumaksust mittetulundusühenduste toetamine, eristades taotlemis- ja aruandlusnõuded projekti- ja tegevustoetustele, viies väikeprojektide hindamise maakondadesse ning kaasates otsuste tegemisse vabaühenduste esindajaid.

Hasartmängumaksust eraldatavad toetused (2010. aastal veidi alla 100 miljoni krooni) on üks olulisemaid mittetulundusühenduste rahastamisallikaid Eestis. Toetuste eraldamist 2008. aastal analüüsinud BDA Consulting OÜ tõi välja mitmeid puuduseid: ühesuguse lähenemise toetuste eri viisidele ja summadele, sellest tulenevalt ametnike ülekoormatuse ja puuduliku kontrolli toetuste andmise tulemuslikkuse üle. Meie ettepaneku elluviimine võimaldaks toetusi paremini suunata sinna, kus neid vaja, ning tagaks maksuraha tulemuslikuma kasutamise kodanikuühiskonna tugevdamiseks.

 

3. Muuta valitsuse kinnitatava tulumaksusoodustusega mittetulundusühenduste nimekirja pääsemise tingimusi, kaotades sealt heategevuslikkuse nõude ja piirdudes avalikes huvides tegutsemise ja kodanikualgatuslikkuse nõuetega.

Nimekirja kuulumine tähendab, et organisatsioonile tehtud annetustelt saab inimene tagasi tulumaksu, vabaühendus ise aga mitmeid maksusoodustusi, mis oluliselt tema tööle kaasa aitavad. Eriti viimastel aastatel on nimekirja pääsemine paljude ühiskonnale selgelt vajalike vabaühenduste jaoks keeruline, sest maksuamet tõlgendab kehtivat heategevuslikkuse nõuet väga kitsalt, raha või asjade jagamisena abivajajatele. Heategevus on ainult üks ja kaugeltki mitte olulisim tegevus, mida ühendused ühiskonna heaks teevad. Seepärast leiame, et on mõistlik sellest tingimusest loobuda ning piirduda avalikes huvides tegutsemise nõudega, mille alla mahub ka heategevus, ent lisaks näiteks eestkoste, kodanikuharidus, avalike teenuste osutamine. Sel moel teeniks tulumaksusoodustus paremini eesmärki tugevdada kodanikualgatust ja -ühiskonda.

 

4. Töötada välja ja käivitada kõigis ministeeriumides avalikes huvides tegutsevatele vabaühendustele tegevustoetuste eraldamise süsteem.

Lõviosa vabaühenduste avaliku võimu poolsest rahastamisest toimub projektitoetustena, mis on sobiv suhteliselt lühiajaliste ning selge alguse ja lõpuga tegevuste jaoks või näiteks uute ideede katsetamiseks. Teiste toetusvõimaluste nappuse tõttu on Eesti vabaühendused aga pahatihti nõrgad ja hüplike tegevustega projektimeeskonnad, mitte kindlad ja tugevad partnerid avalikule võimule ja avalikkusele. Tegevustoetus võimaldaks katta osa taotlemisel edukaks osutunud organisatsiooni üld- ja arenduskuludest, vabastamata teda samas kohustusest leida ka teisi tuluallikaid, olgu siis projektitoetuste, annetuste või omateenitud tuluna. Tegevustoetused on end edukalt tõestanud näiteks noortevaldkonnas ning väärivad sisseviimist ka teistel elualadel tegutsevatele ühiskonnale vajalikemale vabaühendustele.

 

5. Kodanike ja vabaühenduste paremaks kaasamiseks teha ühe portaali kaudu kättesaadavaks informatsioon kõigi riigi tasandil toimuvate strateegiate ja arengukavade ning õigusaktide eelnõude kohta, näidates ära protsessi etapid, ajakava ning avalikkuse võimalused otsuse kujundamises osaleda.

Vabaühenduste vaatenurgast on suurimaks probleemiks õigusloomes osalemisel ja oma kompetentside panustamisel kaasamise tajutud formaalsus, kus nende arvamusi küsitakse sageli alles siis, kui valikud on ministeeriumide sees juba tehtud. Varasemat osalemist takistab aga info puudumine. Kui info plaanitavate õigusaktide, strateegiate ja arengukavade kohta teha avalikuks alates selle väljatöötamise kavatsuse tekkimisest, võimaldab see ka vabaühendustel oma tööd paremini plaanida ning tõhusamalt osaleda, esitades oma sihtrühmade arvamusi, mis aitab paremini ette näha plaanitava otsuse mõjusid ning hoida ära vigu.

 

6. Viia üldhariduskoolides õppeprogrammi osana ühiskonnaõpetuse raames sisse kogukonnatöö tund, kus õpilased praktiseerivad kogenumate juhendamisel mõnes kohalikus vabaühenduses.

Mida varem saab inimene hea kogemuse vabatahtlikust tööst või vabaühenduste tegevuses osalemisest, seda suurem on tõenäosus, et ta tegeleb sellega ka oma edasises elus. Lisaks koolipingis õpitavatele teadmistele ühiskonna korraldusest ning vabaühenduste rollist võimaldaks kogukonnatöö tund täiendada teadmisi ka praktiliste kogemuste ja oskustega. See teadvustaks noorele inimesele paremini tema võimalusi aktiivse ja hea kodanikuna ning tagaks ka uut pealekasvu vabaühendustele.

 

7. Anda tuludeklaratsioonis inimestele võimalus määrata, kas nad soovivad vabaühendustele tehtud annetustelt saadavat tulumaksutagastust endale või suunavad täiendavalt ka selle annetuse saanud organisatsioonile.

2009. aastal vabaühendustele tehtud annetustelt tagastas riik tulumaksu 47 miljonit krooni eest. Enamiku inimeste jaoks ükshaaval ei ole neile tagastatud summa kuigi suur ning annetust ei tehta niivõrd tulumaksutagastuse kui organisatsiooni toetamise soovist. Andes inimesele võimaluse valida, kas ta soovib ette nähtud maksutagastust endale või suunab ta ka selle annetuse saanud vabaühendusele, võivad olulisemad annetusi koguvad organisatsioonid saada täiendava rahasüsti vanas vääringus miljonite kroonide eest, ilma riigile täiendavaid kulusid tekitamata.

 

Kuidas on vabaühenduste manifest koostatud?

Manifesti koostamist alustati ettepanekute kogumisega II Eesti vabaühenduste kärajatel maikuus 2010. Suvel ja sügisel toimusid mitmed kohalikud, aga ka internetis toimunud arutelud, mille tulemusena sõnastatud ettepanekud pandi aasta lõpus EMSL-i kodulehel elektroonilisele hääletamisele. Lõpliku valiku ettepanekutest tegi EMSL. EMSL on vabaühenduste liit ja eestkosteorganisatsioon, kelle liikmeskonda kuulub 111 ning võrgustikku umbes neli tuhat Eesti mittetulundusühendust. Sarnased manifestid on esitatud ka 2007. aasta Riigikogu ja 2009. aasta kohalike valimiste eel.

Lisainfo:
Urmo Kübar
EMSL-i juhataja
urmo@ngo.ee
522 6504