Vallaülene delegeerimine: Nissi vald ja MTÜ

Juhtumi kirjeldus põhineb intervjuudel Nissi valla ning MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste- ja Noorte Tugiühing esindajatega. Intervjuud viidi läbi EMSL poolt jaanuar-veebruar 2011.

Lühikokkuvõte

Nissi valla leping MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste- ja Noorte Tugiühinguga on heaks näiteks piiriülesest  koostööst teises omavalitsuses tegutseva vabaühendusega. Praegu on vallal MTÜga kaks kehtivat lepingut, mida uuendatakse igaks õppeaastaks – õppetegevuse ja lapsehoiuteenuse leping puudega lapse õppetegevuse korraldamiseks. Koostöö sai alguse aastal 2007 ning selle eduka toimimise taga näevad osapooled standarditele vastava teenusosutaja olemasolu ning motiveeritud teenuse kasutaja (st lapsevanema) panust. Teenuse jätkusuutlikkuse suhtes on suurimaks ohuks ebapiisav rahastamine, kus ette antud (riiklikud) kulupiirid ei võimalda maksimaalse kvaliteediga teenuse osutamist. Antud näide ilmestab ka fakti, et teenuste algatamise ning delegeerimiseni võib viia ka kodanike enda initsiatiiv.

Üldine taust

Avalike teenuste partnerlusena mõistetakse vallas eeskätt olukorda, kus vald ise ei paku vajalikku teenust ja ostab seda vabaühendustelt sisse. Sellest eristatakse koostööd kodanikuühendustele tegevustoetuste andmise näol, mida vallas esineb rohkem kui teenuste delegeerimist. Kõikide vabaühendustega on vald sõlminud raamlepingud ehk „Ühise tegutsemise lepingu“. Vallas on volikogu poolt vastu võetud määrus, mis kehtestab nõudmised korra aastas tegevustoetuste andmiseks vabaühendustele. Alates 2011. aastast on juurde tekkinud ka võimalus taotleda vallast suuremate projektide kirjutamiseks omafinantseeringu tasumise toetust. Toetustega kordasaadetav peab olema valla üldise strateegiaga kooskõlas ja olema valla inimeste heaks. Kolmas toetuste saamise variant on kaks korda aastas taotleda maksimaalselt 190 eurot ürituste vms läbiviimiseks.

Vallas jõutakse partnerluseni kodanikuühendustega läbi vajaduste. On olnud juhtumeid, kus initsiatiiv tuleb valla poolt ja siis nad otsivad tegija, kuid ka vastupidi. Näiteks MTÜ Nissi Trollid tuli ise valda ja pakkus oma idee välja. Teise juhtumi korral tuli valda lapsevanem, kellel oli puudega laps kodus. Lapse vajadused ei olnud munitsipaalkoolis rahuldatud ning ta vajas erikooli teenuseid. Lapsevanem koostöös vallaga kaalusid läbi erinevad variandid ja leidsid sobivaima lahenduse mõlemale poolele.

Kui tekib vajadus ja kohalikul tasandil ei ole pakkujat, siis otsib vald võimalikke partnereid lähipiirkonnast või vajadusel liiguvad järjest kaugemale. On olnud ka juhtumeid, kus valla vajaduse rahuldamiseks luuakse kodanikuühendus ning vald investeerib alguses sinna. Vabaühenduste eelisena näeb vald paindlikkust, kvaliteeti ning kulude kokkuhoidu. Vabaühenduste poolt osutatavad teenused on seni jäänud allapoole riigihangete piirmäära, mistõttu ei ole vabaühendusi kaasatud läbi riigihanke.

Üldine olukord vallas on hea, kuid näiteks sotsiaalteenuste valdkonnas on liiga vähe teenuse pakkujaid. Probleemseks on osutunud sihtgruppide väiksus ja inimeste logistiliselt kauge asustus.

Vallas käib koos juba üle 10 aasta kultuuriteemaline ümarlaud, kus kohtutakse 2-3 korda aastas ning tegeletakse vaba aja sisustamise planeerimisega, näiteks pannakse paika valla kultuurisündmuste kava jne. Selles komisjonis on esindaja nii valla, vabaühenduste, kultuurimaja, kiriku jne poolt. Antud võrgustiku algatajaks ja vedajaks on vallavalitsuse töötaja.

2010. aastal alustas kooskäimist ka vabaühenduste ümarlaud. Hetkel on see informatiivne ümarlaud, mis püüab kokku viia erinevaid osapooli, teavitab vajalikest õiguslikest protseduuridest ning mis kohtub üks kord kuus. Tulevikus soovib vald  lüüa lahku vabaühendused valdkonnapõhiselt, et saaks paremini erinevaid valdkondi arendada.

Leaderprogrammi raames käib koos Lääne-Harju koostöökogu, kus on kõikide valdade esindajad ning juhatud käib korra kuus koos. Juhatuses on valdade esindajad, eraettevõtluse esindajad ja vabaühenduste esindajad. See on koht, kus oleks edaspidi võimalik koostööna valdade vahel mõni vajadus ära lahendada.

Tulevikus näeb vald vajadust muutuste tekkeks inimeste hoiakutes – et nad oleksid julgemad ja aktiivsemad, et nad teaksid vabaühendustest rohkem (nii nende loomisest kui ka piirkonnas tegutsevatest) ning et nad julgeksid ise valla elus  kaasa lüüa. Kui oleks rohkem kodanikuühendusi, siis tekiks ka konkurents ja kvaliteetsema teenuse pakkumiseks pingutatakse rohkem.

Juhtumit iseloomustavad faktid

MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste- ja Noorte Tugiühinguga on Nissi vallal sõlmitud kaks lepingut. Neli õppeaastat järjest (alates 2007) on sõlmitud käsundusleping vallas elava  erivajadusega lapse õppetegevuseks. Viimasel kahel aastal (alates 2009) on lisaks õppetegevusele sõlmitud ka haldusleping lapsehoiuteenuse saamiseks. Hetkel vajab antud teenust vallas üks erivajadusega laps, kellele võimaldatakse nii eriõpet kui ka lapsehoiuteenust. Lepingud vaadatakse enne igat õppeaastat uuesti üle ja vajadusel täiendatakse. Halduslepingu vormi kasutamise lapsehoiuteenuse osutamiseks nägi ette seadusandlus ja õppetegevuseks sõlmitud käsunduslepingu vormi valis vald oma äranägemise järgi.

Õppetegevuse maksumus on 54 eurot kuus ja lastehoiuteenus vastavalt hoitud tundidele (miinimum 371 eurot aastas). 371 eurot garanteerib riik puudega lapsele teenuse osutamiseks ning vald maksab vajadusel sellele juurde.

Hilariuse kool teeb koostööd Tallinna linna rehabilitatsioonikeskustega, et kõik koolis käivad lapsed saaksid tugiteenust. Organiseeritakse lapse viimine keskusesse või keskuse spetsialistid käivad kooli ruumides teenust osutamas. Lapsehoiuteenuse käivitamine ja selle rahastamine algas MTÜle 2008. aastal. Lisaks aastastele lepingutele lapsehoiuteenuste osutamiseks, toetavad erinevad omavalitsused ka koolis õppivate laste õppemakse, kas siis osaliselt või täies mahus. Omavalitsuse poolne lapsehoiuteenuse rahaline tugi teenusele on hetkel 1/3, kuhu lisandub vanemate omaosalus. MTÜ sõnul on teenustele toetuse saamiseks aktiivsemaks pooleks lapsevanemad, kes käivad omavalitsusest toetust küsimas. Et olemasolev eelarve on tehtud miinimumkulutusi arvestades, siis parima võimaliku teenuse osutamiseks näeb MTÜ varu eeskätt omavalitsuste toetuste suurendamises.

Teenuse kvaliteetseks osutamiseks kõik kulutused kaetud, kuna omavalitsuste ja vanemate poolt saadud ressurss ei võimalda parimat võimalikku teenust osutada. Peale töötasude on suurimaks kuluartikliks ka ruumid ning vahendid.  MTÜ on teinud lapsehoiuteenuse osutamiseks projekte nii Hasartmängumaksu Nõukogusse kui ka taotlenud toetust Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist, kuid  lisarahasid ei ole saadud.

MTÜ on avaliku sektori ja vabaühenduste vahelises koostöö tuleviku suhtes positiivselt meelestatud. Samas nähakse vajadust vabaühenduste kui teenuse osutajate suuremas kaasamises rahastamispõhimõtete kujundamisel.

Partnerluse protsess

Otsuse teenuse rahastamiseks võttis vastu vallavolikogu, olles eelnevalt konsulteerinud lapsevanemaga ning arvestanud ka võimalikke alternatiive.  MTÜl oli olemas koolitusluba haridus- ja lapsehoiuteenuse pakkumiseks, nende lubadega on ka nõuded teenuse osutamiseks täidetud ning teenus vastab kehtestatud seadustele ning standarditele.

Tagasiside on lapse  ema poolt olnud positiivne, aruandlus on MTÜga kulgenud korrektselt. Järelvalve toimib igakuiste arvete ja teenuse tarbija (st lapsevanema) tagasiside näol. Partnerluse administreerimine ei võta valla sõnul nende jaoks eriti aega: toimub iga aastaselt lepingu ülevaatamine ja igakuine arveldamine. Kõik kokkulepped sõlmitakse kirjalikult.

Tulemuslikkus ja mõju

Valla kui teenuse ostja rahuolu on antud teenuse puhul otseselt seotud lapsevanema rahulolu või rahuolematusega. Kuna antud juhul on lapsevanem teenusega igati rahul, siis ei ole ka vallal muid etteheiteid. Senise edu on tinginud paljuski ka lapsevanema motivatsioon ise teenuse korraldamisel kaasa aidata. Valla poolt midagi esialgu muuta ei plaanita. Tulevikus tehtavad muudatused sõltuvad lapse vajadustest ning võivad igal hetkel muutuda.

MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste- ja Noorte Tugiühing on enda sõnutsi saanud piisavalt kaasa rääkida osutatava teenuse olemuse ja tingimuste määratlemisel. Koos lapsevanemaga organiseeritakse lapsega seotud teenuseid st nii sisulist kui ka ajalist poolt.

Üldiselt on lapsehoiuteenuse riskiks ainult riikliku rahalise toetuse vähenemine või üldse kadumine. Selle tagajärjel kaoks ka teenuse osutamine, kuna lapsevanemad üksinda ei ole maksmisvõimelised.

Partnerlus ei ole väidetavalt avaldanud mingitki mõju MTÜ iseseisvusele, nad on oma otsustamises täiesti iseseisvad ja sõltumatud.  Teenuse-alane koostöö ei ole MTÜle kaasa toonud vajadust tegelda algsest missioonist eraldiseisvate tegevustega. Esile ei ole ka kerkinud probleeme, millega algselt ei osatud arvestada ning lepingust tulenevad nõuded tunduvad MTÜ jaoks mõistlikud.

Peamise kogemusena võib MTÜ välja tuua selle, et ise tuleb olla inistsiatiivikam pool, kuna omavalitsused ei ole ise aktiivsed erinevaid teenuseid toetama või ostma.