Millal on MTÜ riigihankija?

Teatud tingimustel peavad ka vabaühendused riigihankeid läbi viima. Seis on küll natuke segane.

RHS § 10 järgi on hankija ka eraõiguslik juriidiline isik:

  • mis on asutatud eesmärgiga täita või mis täidab põhi- või kõrvaltegevusena seaduse alusel pandud ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu, ja
  • mida põhiliselt rahastatakse maksumaksja poolt

Nende sätete lihtsaim tõlgendus on selline, et kui su ühing saab üle poole oma tuludest toetustena maksumaksja rahast (otse või mõne SA kaudu), peab ta ka riigihangete seaduse nõudeid järgima. Küsimus jääb, kas on täidetud esimene tingimus, ehk tegutsetakse seaduse alusel avalikes huvides – vt tõlgendamise selgitust punktidest 13-14.

Kui sa oled aga avalikule sektorile lihtsalt teenust osutanud (saanud raha riigihanke võitmisel, mitte toetusena) või midagi müünud, siis ei ole tegu rahastamisega RHSi mõttes ja need summad ei lähe rahastamise arvestusse.

Lihthanke piirmäär on 30 000 eurot, riigihankel 60 000.

2019 tuli aga üks Riigikohtu lahend, mille järgi peab avalikes huvides ülesanne olema pandud ühingule seadusega. Nii et tõlgendus läks natuke segasemaks.

End ei tohi lasta eksitada rahastusringimustest, mis võivad rääkida muudest piirmääradest ja tingimustest. Need on enamasti lihtsalt täpsustavad selle raha kasutamisel, riigihangete seadus sõidab aga neist üle. Ehk kui rahastaja räägib vaid kolme pakkumise võtmisest, pead piirmäärade ületamisel sa ikkagi seadust järgima.