Kuidas valdkonnapoliitilised võrgustikud mõjutavad avalike teenuste alast partnerlust: Tallinna linna näide

Juhtumi kirjeldus põhineb intervjuul Tallinna linna esindajaga. Intervjuu viidi läbi EMSL poolt jaanuar 2011.

Vabaühenduste kaasamist valdade ja linnade avalike teenuste osutamisse ei mõjuta pelgalt vaid konkreetne leping teenuse rahastaja ja osutaja vahel. Suurt rolli mängivad teenuste tekkimisel ja arenemisel ka valdkondlikud võrgustikud. Võrgustikud kutsutakse tavapäraselt ellu eesmärgiga kaasata olulised osapooled nii era- kui ka avalikust sfäärist konkreetse valdkonnapoliitika kujundamisse ning elluviimisesse. Tegemist koordineerimismehhanismiga, kus osapooltele luuakse võimalus informatsiooni vahendamiseks, otsuste mõjutamiseks, konkreetsete sammude elluviimise suunamiseks jm ühisteks ettevõtmisteks. Võrgustikel ei ole tavaliselt võimalus otseselt kellelegi käske-keelde jagada, kuid nad saavad valdkonnapoliitikat, sh avalike teenuste osutamist, kaudselt mõjutada. Samuti on võrgustikud osalejatele olulisteks tagasiside hankimise mooduseks.

Üheks selliseks toimivaks võrgustikuks on Tallinna Linnavalitsuse invakomisjon. Komisjoni eesmärk on nõustada linnavalitsust ning aidata kaasa linnavalitsuse tegevuse korraldamisele puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks. Komisjon käib koos üks kord kvartalis ning seda juhib sotsiaalvaldkonda kureeriv abilinnapea. Komisjoni kuuluvad linnavalitsuse erinevate ametite, volikogu ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajad. Erinevaid puude liike esindavad: Eesti Kurtide Liit (Tallinna ja Harju osakond), Põhja-Eesti Pimedate Ühing, Tallinna Liikumispuuetega Inimeste Ühing, Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu, (esindab vaimupuudega inimesi), Tallinna Puuetega Inimeste Koda.

Komisjoni võivad küsimusi ja probleeme tuua kõik liikmed ning neid arutatakse vastavalt eelnevalt kokkulepitud päevakorrale. Üldjuhul saavad probleemid, mille peamise elluviijana nähakse linna, lahenduse abilinnapea tasandil. Kui peaks olema vajadus, siis viib abilinnapea teemad linnavalitsuse tasandile, kus neid siis arutatakse ja võimalikke lahendusi otsitakse.

Komisjon kui võrgustik on pidevalt laienenud. Algselt oli kontakt invavaldkonna vabaühenduste ja ekspertidega tagasihoidlik ning võrgustik ei suutnud piisavalt panustada lahenduste väljatöötamisse. Ajapikku on lisandunud nii kõikide oluliste katuseorganisatsioonide esindajad kui ka volikogu esindaja. Viimase puhul on oluline, et volikogu liikmed saavad seeläbi palju paremini infole ligi ning on teadlikud puuetega inimeste probleemidest. See võimaldab vajadusel näiteks eelarve hääletamisel palju lihtsamini tagada volikogu toetuse. Tallinna linna jaoks on invakomisjon muutunud oluliseks ja hästi toimivaks institutsiooniks. Huvitav on täheldada, et invakomisjon on osutunud toimivamaks koosluseks invavõrgustiku liikmetele kui Tallinna Volikogu sotsiaalkomisjon, mille tööst on kutsutud osa võtma Tallinna Puuetega Inimeste Koja esindaja.

Võrgustiku mõju avalike teenuste osutamisele

Vabaühendused on Tallinna linna partnerid sotsiaalteenuste osutamisel läbi kolme erineva mudeli.

  1. Esiteks on püsivad partnerid, kus avalike teenuste osutamiseks on sõlmitud pikemaajalised lepingud ning Tallinna linna eelarves eksisteerib selleks eraldi eelarverida. Pikemaajalisi lepinguid on sõlmitud ca 20. Need on käsunduslepingud MTÜ-ga, mille pikkus on 3 aastat ja enam. 2011 aastal on sellel eelarvereal eraldatud teenuste osutamiseks lepingutega kokku 2 917 885 eurot. Summa on linnaeelarves kinnitatud. Kui keegi lepingupartneritest loobub või muudel põhjustel leping lõpetatakse, siis otsitakse kohe uus partner, kes teenust edasi osutaks.
  2. Teiseks on olemas mittetulundustegevuse ühekordse toetamise rida eelarves. Toetused, mis muidu ei läheks mittetulundustegevuse toetamise alla. Need on ühekordsed sihtotstarbelised toetused. Näiteks on sealt realt eraldatud ühekordseid toetusi katuste või ruumide renoveerimiseks, rendiks jne. Näiteks tasuti Põhja Eesti Pimedate Ühingule suuremas projektis omaosalus ja Eesti Kurtide Liidule anti toetust katuse uuendamiseks ja akende vahetamiseks. Mõlema toetuse suuruseks oli 31 955 € (pool miljonit krooni).
  3. Kolmandaks on olemas Tallinnas mittetulundusliku tegevuse toetamise komisjon. Sinna saavad vabaühendused esitada oma tegevuse projekte. Nendes projektides on kodanikuühenduse omaosalus määratud 10% projekti maksumusest. Mõningal juhul on see saanud takistuseks vabaühendustele läbi selle komisjoni raha taotlemisel. Projektide esitamine toimub iga kuu kindlaks kuupäevaks ja sellel eelarvereal on 2011. aastal eraldatud 12 800 eurot. Toetuste alt rahastatakse ka üritusi (nt Invamess), nõustamisteenuseid, turgutamise üritusi (nt puuetega naiste väljasõit koos teabepäevaga) jne. Kui ühendus on tuntud, ennast tegevusega õigustanud, siis eraldatakse talle tegevusteks juba suuremaid summasid ning see võib pikaajaliselt viia ka teenuste osutamise lepinguteni. Esmataotlejate puhul tutvutakse taustaga, mida tehtud varem, edukad projektid. On juhtumeid kus emataotlejal pole midagi ette näidata, kuid tegevus on linnale vajalik, siis komisjon otsustab toetuse andmise viisi, et anda võimalus ka uuel „tegijal“ ennast näidata.

Invakomisjoni mõju sotsiaalteenuste osas võib jagada kaheks – otsene ja kaudne. Otsene mõju on seotud mõne konkreetse teenuse ellukutsumises või selle eluviimise tingimuste mõjutamises. Tallinna invakomisjon on olnud oluline partner mitmete sotsiaalvaldkonna teenuseid puudutavate initsiatiivide elluviimisel. Invakomisjon on koht, kust linn hangib teavet uute teenuspartnerite usaldusväärsuse kohta (nii lepingute sõlmimise kui ka toetuste eraldamise seisukohalt). Samuti on mitmed uued teenused algatatud invakomisjoni poolt, millest on hiljem välja kasvanud pikaaegne lepinguline suhe linna ja vabaühenduse vahel. Näiteks toetas linn mitmeid aastaid läbi toetuste eraldamise pimedate, kurtide jne nõustamisteenuseid. Igal aastal kordus sellesama teenuse toetamine, kuid ühel hetkel tundus osapooltele mõistlik viia koostöö uutele alustele ning praeguseks hetkeks on sõlmitud nende teenuste osutamiseks käsundusleping. Sarnane skeem leidis astet ka viipekeele õpetamisega.

Lisaks, Tallinn on välja töötanud oma sotsiaalteenuste standardid (kättesaadavad Tallinna Õigusaktide registrist: Linnavalitsuse korraldus nr 12/15K, 11.08.2010), milles invakomisjoni liikmed aktiivselt osalesid.

Võrgustiku kaudne mõju võib avalduda mõne konkreetse probleemi identifitseerimises ning osapoolte kaasamisel selle lahendamisse. Näiteks on Tallinna invakomisjoni tegevus toonud kaasa muudatusi ühistranspordi teenuse osutamisel. Pimedate esindaja võttis komisjonis üles teema, et Tallinna ühistranspordis ei toimu häälega peatuste teavitamist. Komisjoni toetusel viidi teema linnavalitsusse edasi, kelle kaudu viidi ellu uuendused ja nüüd on ühistranspordis häälega peatuste teavitus. Teise näitena võib esile tuua invakomisjoni mõju uute ehitiste projekteerimisel Tallinnas. Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 28.11.2002 määrusest nr 14 kinnipidamise nõue küll kehtib, aga nõuetele vastavust projektdokumentatsioonis ei kontrollitud. Invakomisjonis tõstatati küsimus kooskõlastuse andmisest projektidele ja MKM määruse täitmisest. Korraldati koostöö Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Kommunaalameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Liikumispuuetega Inimeste Ühingu vahel. Enne invakomisjonis otsuse tegemist töötas töögrupp otsustajate tasemel (ametite juhatajad), arutati läbi töö korraldus ja tehti ettepanek invakomisjonile kinnitamiseks. Invakomisjoni otsuse põhjal on loodud nüüd kooskõlastamissüsteem, kus Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing vaatab läbi kõik projektid, kontrollides nende vastavust MKM ministri määrusele, ettepanekud kinnitab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja. 2011 alguseks on kooskõlastatud juba 15 projekti. See koostöö on üks paremaid näiteid puuetega inimeste organisatsioonide kaasamiseset neid puudutavate probleemide lahendamiseks.

Linna üldine nägemus vabaühendustest kui teenusepartneritest

Üldiselt on kodanikuühendused linna jaoks head koostööpartnerid, kuna nad on paindlikud ja uuendusmeelsed. Oluline on, et partnerlust mõistetakse ühtemoodi, sest on olnud juhtumeid, kus partnerluse ühtemoodi mittemõistmise tagajärjel on vajalik töö jäänud tegemata. Et vabaühendused oleksid linnale küpsed partnerid, siis näeb linn vajadust vabaühendusi pidevalt informeerida ja koolitada  (avaliku sektori toimemehhanismid, aruannete esitamine jne). Partnerlusest vabaühendustega on otsene kasu teenuse kasutajatel, puuetega inimestel, kelle huve vabaühendused esindavad.

Partneri leidmine võib linna jaoks olla kohati päris keeruline. Samuti on ette tulnud olukordi, kus teenusepakkuja kasutab ära monopoolset seisundit teenuse pakkumisel. Sellises olukorras peab linn aktiivselt tegelema ise uute tegijate leidmisega, nende julgustamise ja õpetamisega.