Filantroopiaprojekt

 

Järgnev käsitleb aastatel 2002-03 läbi viidud projekti ja palju infost on vananenud!

 

Kolmandat sektorit eristab ärisektorist peamiselt see, et esimese liikuma panevaks jõuks on teenida ideed ja teise ülesandeks teenida raha.

Paraku, ükskõik kui õilsad meie ideed ka ei oleks, ei pääse me üle ega ümber rahast ja sellest, kuidas seda oma missiooni elluviimiseks hankida ehk fundraisida. Kolmas sektor saab toetust põhiliselt kolmest allikast:

– fondidest (kohalikud ja rahvusvahelised),
– avalikust sektorist (riigi eelarve, lepingute ja riigihangete kaudu),
– heategevuse, toetuste ja ühisprojektide kaudu eraannetajatelt ja firmadelt. 

Viimati nimetatud finantseerimise allikaid võib kokkuvõtlikult nimetada filantroopiaks või, ettevõtete poolt vaadatuna, ka sotsiaalseosega investeerimiseks.

Filantroopia on valdkond, millega Eestis ei ole seni laiaulatuslikult, süstemaatiliselt ja teadlikult tegeldud. Loomulikult on ellu viidud ka terve rida rõõmustavalt edukaid projekt, kuid laiem kandepind on üsna ahtake. Filantroopia laienemise üheks olulisemaks edufaktoriks on kahtlemata ühenduste suutlikus välja pakkuda ja läbi viia olulisi ja huvitavaid projekte. Mitte vähem tähtis pole võimalike toetajate teadlikkus ja positiivne hoiak. Selleks, et filantroopia ja sotsiaalseosega investeerimise alane tegevus Eestis hoogu koguks ja natuke laiemat avalikku tähelepanu leiaks viis EMSL koos Balti-Ameerika Partnerlusprogrammiga aastatel 2002 – 2003 läbi projekti “Filantroopia arendamine Eestis”. 

Projekti üheks peamiseks eemärgiks oli teadmiste levitamine ühenduste ja ettevõtete hulgas varade arendamise (fundraisigu) headest tavadest, tehnikatest ja võimalustest, edukast praktikast ning suundumustest mujal maailmas. Käesoleva lehekülje alamlehtedelt leiategi materjale ja kasulike viiteid mis projekti käigus välja kristalliseerusid ja mis projekti läbiviijate hinnangul uurimist väärivad.

Hetkel ei ole teostatud adekvaatseid ja mahukaid uuringuid filantroopia ja heategevuse kohast Eesti ühiskonnas. Antud teemat käsitlevad ülevaateartiklid võib leida Riigikogu Toimetistest 5/2002:

– Kristina Mänd "Filantroopia peab muutuma loomulikuks"
– Liis Klaar "Heategevus tänapäeva Eestis"

 

Filantroopia ajaloost

Kõige laiemas mõttes on filantroopia (inimesearmastus, inimsõprus, helde heategevus) vabatahtlik tegevus üldiseks hüvanguks.

Filantroopia kui ühiskondliku nähtuse juured on peidus Euroopas, antiiksete Kreeka ja Rooma tavades aga ka piibliaegades. Tegelikult võimegi leida Piiblist kõige esimesi näiteis filantroopiast ja filantroopiliseks otstarbeks annetuste kogumisest. Tänapäeval on aga filantroopia ühiskondliku mõtteviisina väga tunnuslik nähtus just Põhja-Ameerikale, eelkõige Ameerika Ühendriikidele ning nn Vana-Maailm on pisut maha jäänud.

Filantroopia algusaeg keskendus isiklikule heategevusele. Muutuse mõtteviisi tõi Benjamin Franklin, kes uskus kogukonda ja üldisesse heaollu. Franklin arvas, et ühiskond võib ise võib ise ennast ümberkujundada nii, et ei jää enam abivajajaid ning kaob ka vajadus heategevuseks. Ta kasutas inimeste ühenduste (assotsiatsioonide) mõistet, kus inimesed töötavad ühise heaolu nimel. 
18. sajandi lõpus hakatigi Ameerikas looma massiliselt ühendusi, esialgu spontaanselt sarnaste huvide ja eesmärkidega inimeste poolt. Üha enam hakati aga tegutsema ka avaliku poliitika raames ning ühendused muutusid juriidilisteks isikuteks. Heategevus, mis tähendas puudust kannatavate kaaskodanike otsest ja kaastundliku teenimist, andis teed filantroopiale, mis pakkus kaudset ja mitteisikustatud tegevus, olles suunatud terve kogukonna sotsiaalsetele probleemidele.

19. sajandi lõpu poole kerkis esile kaks silmapaistvat filantroopi, kes avaldasid maailma filantroopilisele mõtteviisile ja tegevusele mõju pika aja jooksul. Tööstur Andrew Carnegie uskus filantroopia ennetavasse jõusse. Ta arvas et elus edasijõudnud peaksid head tegema kogu ühiskonna muutmiseks, mitte ainult parandama üksikuid ühiskondlike probleeme. Tema ideedel põhineb tänaseks väga levinud filantroopilise organisatsiooni vorm – fond ehk sihtasutus. John D. Rockefeller andis fondide liikumisele edasise tõuke. Tema teeneks on filantroopilise tegevuse süstemaatiliseks muutmine – enne annetuse tegemist uuriti põhjalikult organisatsiooni või ürituse eesmärke ja vajadusi. 

Alates 20 sajandi teisest poolest on filantroopia alane tegevus eelkõige ettevõtete poolt muutunud veelgi süsteemsemaks ja kaalutlevamaks. Kasutusele on tulnud terminid, korporatiivne sotsiaalne vastutus, sponsorlus ja sotsiaalseosega turundus. Üha enam arvestavad ettevõtted head tehes oma äriliste huvidega katsudes siduda toetuspoliitikat ettevõtte missiooni, visiooni ning toodete ja teenustega. Kasvanud on ka ootused ja nõudmised toetatavatele ühendustele, eeldatakse üha enam professionaalsust organisatsiooni- ja projektjuhtimisel, teadmisi turundusest.

Ettevõtetele

Partnerite otsimine, klientide leidmine, turu hoidmine, vastutus – need on märksõnad milleta ükski organisatsioon ega ettevõte enam hakkama ei saa. Avalikkuse jaoks üha olulisem viimane ehk siis ettevõtete vastutusvõime ühiskonna ees. Eeldatakse, et ettevõte suhtub hoolivalt oma töötajatesse, looduskeskkonda ja ühiskonda tervikuna. Samas tegutsevad ettevõtted aga pidevalt tiheneva konkurentsi tingimustes. Turud on küllastunud, kaupade ja teenuste hinnad ning kvaliteet ühtlustuvad. Kaubamärgid võistlevad eelkõige tarbija lojaalsuse ja tähelepanu eest. Seega muutub järjest tähtsamaks ettevõtte maine ning teenuste ja toodete seotus lisaks funktsionaalsetele omadustele ka millegi emotsionaalsega. 

Sellises kontekstis on oluline koht ärisektori ja kodanikuühenduste ehk kolmanda sektori koostöö, mis toob kasu inimestele, ettevõttele, ühendusele ja ühiskonnale. Ettevõte toob oma tegevusse ühiskondliku vastutuse lähenemise. Sellega seotud kulutused ei pärsi ettevõtte konkurentsivõimet, nad pigem toetavad seda. Teiselt poolt muutuvad läbi koostööprojektide ühendustele kättesaadavaks vahendid, mis võimaldavad neil oma eesmärke ja missiooni ellu viia ning seeläbi meie kõigi elukeskkonda paremaks muuta. 

Ärisektor on hakanud üles näitama järjest suurenevat huvi ühenduste kui partnerite vastu ja seda mitmetel põhjustel:

– ühendused pakuvad uusi võimalusi turul ja sidet võimalike klientidega;
– mõistetakse, et mittetulunduslik tegevus toimub terve ühiskonna heaolu nimel;
– ühendustes oskusjuhtimise taseme tõus ehk professionaliseerumine on kaasa toonud parema üksteise mõistmise ettevõtetega, usaldusväärsuse ning oskuse ressursse planeerida ja kasutada;
– mittetulundusliku mõtteviisi sisseviimine juba koolide ja ülikoolide tasandil nii majandusse, ärijuhtimisse, marketingi kui ka strateegilisse juhtimisse;
– raha ja asjade kuhjumine on inimesed ära väsitanud ja nad otsivad teatud emotsionaalset ja hingelist tasakaalu.

Sellest kõigest on pikemalt juttu käsiraamatus "Kujunda oma heategevusprogramm: käsiraamat väikse- ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidele" ning me soovitame sellega tutvuda ka ühendustel.

Tahame ettevõtetele heategevuse ja koostöö ühendustega kergeks, arusaadavaks ja usaldusväärseks teha ja me loodame, et need teadmised aitavad kaasa ettevõtete ja ühenduste koostöö laienemisele. Sellisest koostööst võidavad kõik.

Koostöö ettevõtetega

Ka Eestis on arvukalt ettevõtteid kes on välja mõelnud väga loomingulisi viise ühenduste kaasamiseks on ettevõtte plaanidesse. Paljud loovad oma heategevusprogramme. Siit lehelt leiate näiteid Eesti ettevõte heategevusliku missiooni ja poliitika kohta ning ettevõte suhtumist ja igapäevast praktikat kirjeldavaid materjale.

Vaata, mida ja kuidas teevad selles vallas
– Hansapank
– Falck Eesti
– Kalev

Kasulikud materjalid 

EMSLi kevadkonverents ja aasta tegijate tunnustamine 27. märtsil 2003.a. Vanalinna stuudios
“Vastutus – meie edu saladus” pidas väga hea ettekande sellest, mida tähendab Falck Eesti jaoks ettevõtte sotsiaalne vastutus ja kuidas tehakse koostööd ühendustega, ettevõtte juhatuse esimees Peeter Tohver. Vaata tema ettekannet "Ettevõtte sotsiaalne vastutus".

Ajalehe Äripäev poolt 27-28 novembril 2002. a. korraldatud "Eesti eduka arengu foorumil" oli üks ettekannete paneel pühendatud ettevõte sotsiaalse vastutuse temaatikale. Paneeli korraldamisel oli Äripäeva partneriks EMSL. Temaatiliste ettekannetega esinesid:

– Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel ettekandega "Turuliidri roll ja vastutus ühiskonnas".
– LHV nõukogu esimees Rain Lõhmus ettekandega "Miks peaks ettevõtja rohkem investeerima ühiskonda".
– MTV Music Television asepresident Timothy J. Rosta ettekandega "Social Responsibility and Cause Related Marketing".

Maksundus

Ettevõtted

Filantroopia seisukohalt on oluline juhtida tähelepanu asjaolule, et üldjuhul maksab ettevõte vastavalt Tulumaksuseadusele (edaspidi, TMS) (§1 lõige 3 ja § 49 lõige1) tulumaksu kõigilt tehtud kingitustelt ja annetustelt. Maksumäär on 26/74 ehk ligikaudu 35% (TMS § 4 lõige 3) kingituste/annetuste summast.
Samas on teatud juhul ettevõtte poolt ühendustele tehtavad kingitused ja annetused maksuvabad. Tulumaksuga ei maksustata (TMS § 49 lõige 2) tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühendusi (edaspidi, nimekirja kantud ühendus). Nimekirja pääsemiseks peab ühenduse tegevus olema heategevuslik ja toimuma avalikes huvides. Täpsemalt kirjeldavad nimekirja pääsemise tingimusi Tulumaksuseaduse § 11 ja Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2000.a määrus nr 89 “Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja koostamise kord”.
Ettevõtte kingitused ja annetused nimekirja kantud ühendustele ei ole aga maksuvabad piiramatult, vaid kogusummas, mis ei ületa üht järgnevatest piirmääradest (TMS § 49 lõige 2):

1) 3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal vastavalt Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktidele 1-4 ja 6 tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete (isikustatud sotsiaalmaks) summast (so 3% summast, mis on palga ja sarnase maksena välja makstud);
2) 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist.

Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu ka sellele, et praktikas eelistavad väga paljud ettevõtted kingituste ja annetuste tegemise asemel sõlmida ühendustega reklaamilepinguid. Sel juhul osutab ühendus ettevõttele reklaamiteenust (näiteks eksponeerides ettevõtte logo korraldatava ürituse toimumispaigas) ja ettevõte ostab reklaamipinda. Selline kulu on ettevõtte jaoks ettevõtlusega seotud kulutus (reklaamikulu). Ühelt poolt on see hea, sest ettevõtete reklaami- ja turunduseelarved on reeglina tunduvalt suuremad kui annetusteks planeeritud kulud. Teisalt võib see muutuda probleemiks nimekirja kantud ühendustele, sest ühenduse seisukohalt on sellisel juhul tegemist teenuse müügi ehk ettevõtlusega. Vastavalt Tulumaksuseaduse § 11 lõikele 5 ei kanta aga nimekirja mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, mille põhitegevuseks on ettevõtlus või mis kasutab ettevõtlustulu põhikirjavälistel eesmärkidel. Millal ühingu põhitegevuseks loetakse ettevõtlus, ei ole seadustes praegu täpselt defineeritud. Maksuamet tõlgendab seda sätet nii, et kui ühenduse tulust vähem kui 50% tuleb ettevõtlusest, siis ei ole see tema põhitegevuseks. Praegu seda põhjalikult ei kontrollita, kuid on üsna selge, et mõnedel ühendustel (eriti spordiorganisatsioonidel) moodustavad ettevõtlustulud rohkem kui 50% tulust ja seega ei saa välistada, et ühel hetkel võidakse neid nimekirjast kustutada (TMS § 11 lõige 6).

Ühendused

Maksuvabad on mitte ainult nimekirja kantud ühendustele tehtavad kingitused ja annetused, vaid ka nende endi poolt tehtavad kingitused ja annetused on teatud tingimustel maksuvabad. Neid tingimusi kirjeldab Tulumaksuseaduse § 49 lõige 6.
Lisaks on nimekirja kantud ühendustel veel üks maksusoodustus – tulumaksuga ei maksustata nende kulutusi seoses külaliste või partnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega (TMS § 49 lõige 4).
Kuna nimekirja kantud ühendused saavad soodustusi, on neile pandud ka täiendavaid kohustusi. Iga aasta 1. veebruariks peavad kõik nimekirja kantud ühendused saatma Maksuametile saadud kingituste ja annetuste ning nende kasutamise kohta deklaratsiooni INF 4.

Üksikisikud

Üksikisikud võivad samuti saada maksusoodustusi nimekirja kantud ühendustele tehtud kingitustelt ja annetustelt. Eesti residendist inimesel on õigus maksustatavast tulust maha arvata aasta jooksul nimekirja kantud ühendustele tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused (TMS § 27 lõige 1). Ka sel juhul on kehtestatud piirmäär – maksustavast tulust ei tohi maha arvata rohkem kui 5% maksumaksja sama aasta tulust (TMS § 27 lõige 3). Siin tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et inimene ei saa nimekirja kantud ühendusele tehtud annetust täismahus Maksuametilt tagasi taotleda, vaid ta maksustatav tulu ja seega tasumisele kuuluv tulumaks on väiksemad.

Näide: Oletame teie aastatuluks 100 000 krooni, millelt peaksite maksma tulumaksu 26% ehk 26 000 krooni. Kui te olete annetanud Eestimaa Looduse Fondile (on nimekirjas) 1000 krooni, siis on teil õigus aastatulust 1000 krooni maha arvata. Järelikult on nüüd teie maksustatavaks tuluks 99 000 krooni ja tulumaksu peate maksma 25 740 krooni ehk 260 krooni vähem kui annetust tegemata. Kuna tavaliselt kannab teie tööandja Maksuametile teie tulumaksu jooksvalt üle, siis on teil tuludeklaratsiooni täitmisel õigus Maksuametilt 260 krooni tagasi küsida. Piltlikult öeldes olete teie seega toetanud looduskeskkonda 1000 krooniga millest riik on teile kompenseerinud 260 krooni.

Praktilist teavet maksude maksmise põhimõtete ja tähtaegade kohta leiab Maksuameti koduleheküljelt.

Õppematerjalid

Paljudel ühendustel puudub arusaam ja teadmine, et äriühingud toetavad ühendusi lähtudes peamiselt oma turunduse ja avalikkussuhete vajadustest. Ettevõtete esindajate sõnul puudub ühendustel kindlus ja oskus oma organisatsiooni müüa, puudub arusaam partnerlussuhetest ning turundusest. Samas otsivad Eesti firmad uusi lähenemisviise turundusele ning ühenduste kaasamine on üheks väga arvestavaks võimaluseks.

Seega pidasime oluliseks selgitada ühendustele, miks peaksid ettevõtted neid toetama ning koolitada ühendusi oma organisatsiooni oskuslikumaks müümiseks. Ühe lahendusena nägime siin heatasemelist koolitust seminaride vormis. Aasta jooksul on koolitustel küll osalenud üle 350 inimese. Neile tutvustatus järgmisi õppematerjale:

Strateegiline planeerimine kolmanda sektori organisatsioonides lektor Ants Sild

Oma kogemusi vastutusest oma toetaja ees toetajatega jagab Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Inna Kramer

Aasta jooksul on filantroopia temaatikat märkimisväärselt käsitletud ka meediaväljaannetes. Siia on lisatud viited põhjalikumate ja õpetlikemate käsitluste juurde:

– "AIDSI, rinnavähi ja nälja vastu võideldes äriliste sihtideni", Kai Vare – Saldo, märts 2003
– "Sponsorlus – kuhu kaovad miljonid", Mart Mikk – Saldo Nr 5, 2002
– "Üritusturundus – uusim retsept integreeritud turunduskommunikatsiooni kokaraamatus", Aivar Laan – Saldo Nr 5, 2002
– "Director tutvustab – Brändi vaim. Kuidas sotsiaalseosega turundus kujundab brände", Hamish Pringle ja Marjorie Thompson – Director, veebruar 2002

Huvitavad lingid

Õpetlikud ja harivad internetilehed – filantroopiast, fundraisingust ja varade arendamisest. Mõeldud tõsisele huvilisele iseseisvaks tööks ja uurimiseks. Neist virtuaalsetest paigakestest hargnevad omakorda sajad teed ja ideed.

America´s Charities http://www.charities.org/ 
Association of Fundraising Professionals http://www.afpnet.org/ 
Charities Aid Foundation http://www.cafonline.org/ 
Directory of Social Change http://www.dsc.org.uk/ 
Donordigital http://www.donordigital.com/ 
Fundraising.com http://www.fundraising.com/ 
Fundsnet Online Services http://www.fundsnetservices.com/ 
IEG Sponsorship http://www.sponsorship.com/ 
JustGive http://www.justgive.org/ 
Make-A-Wish Foundation http://www.wish.org/
Mal Warwick nad Associates http://www.malwarwick.com/ 
NGO Manager http://www.ngomanager.org/ 
Nonprofit Enterprise and Self-sustainability Team (NESsT) http://www.nesst.org/ 
Resource Alliance http://www.resourcealliance.org/ 
Trust for Civil Society in Central & Eastern Europe http://www.ceetrust.org/ 
UK Fundraising http://www.fundraising.co.uk/
Center on Philanthropy Affiliates – Philantrophy links http://www.philanthropy.iupui.edu/n_links.htm

Eesti filantroopilised internetikeskkonnad 
Kingitused.ee http://www.kingitused.ee/
Toeta.ee http://www.toeta.ee/