Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Valitsus plaanib metsa– ja looduskaitseseaduste muutmisega kogu senise looduskaitse korralduse ja metsanduse juhtimise protsessi ümber korraldada. See on uue hooga käivitanud erinevas vormis ühiskondlikud arutelud metsanduse üle.
Millised on kavandatavad muudatused?
Osa eelnõudes kavandatust on samm õiges suunas: sätestada 30% maismaa ja 30% merealade kaitse vastavalt rahvusvahelistele ja EL kokkulepetele (kuigi see peaks olema alampiir, mitte korraga lagi ja põrand), tõsta trahvimäärasid looduse kahjustamise eest, kehtestada raie teostamisest teatamise kohustus jne. Kahjuks muudab peamine muudatus 70% majandusmetsa osakaalu fikseerimise ning kaitstavate alade kaitse alt väljaarvamise korra näol põhimõtteliselt looduskaitse korraldust, sest seni lähtus see loodusväärtustest, edaspidi võib aga majanduslik huvi hakata looduse kaitset takistama, mis halvendab loodusväärtuste seisundit. Lisaks näeb eelnõu ette metsanduse arengukavast loobumise ning KOVidele kohustuse üldplaneeringus uuendusraiete keelu kehtestamisel nt rohevõrgustiku toimimise tagamiseks omanikelt mets sh RMKlt kõigile inimestele kuuluv riigimets välja osta. Eelnõude mõjuhinnangud on äärmiselt napid ja sisuliselt muutustega kaasnevaid mõjusid ei hinda.
Arutelu metsanduse üle on kohati raamistatud “ettevõtjad vs looduskaitsjad”, aga see on ekslik, sest ühiskondlik vastuseis on palju laiem: erinevates vormides on viimastel nädalatel ja kuudel oma arvamust avaldanud väga suur hulk väga erinevaid inimesi, alates kultuuriinimestest kuni ettevõtjateni, toimunud on meeleavaldused eri vormides ning teemat on süvitsi avanud uuriv ajakirjandus. Looduse säästlik kasutamine ja stabiilne puiduvaru metsades on meie kõigi avalik huvi, mida peaks kaitsma riik.
Praegused eelnõud on olulises osas ette valmistatud ühe kitsa huvirühma – ettevõtjate – soovide alusel: valitsus kinnitas eelmisel kevadsuvel majanduskasvu nõukoja ettepanekud ilma teadlastelt, looduskaitsjatelt jt arvamust küsimata ja tegi selle põhjal seaduseelnõud, mis küll saadeti avalikule kooskõlastusringile, aga mille põhisisu ei muudetud.
Keskkonnaühenduste vaatest on metsa majandamine normaalne tegevus ja arusaadavalt osa Eesti majandusest, samas ei ole praegu metsas tehtav jätkusuutlik. Oleme seisukohal, et vaja on sisulist arutelu selle üle, kuidas metsa majandada, kui palju raiuda ja mida raiutud puidust toota, et see oleks ühiskonnale kõige kasulikum nii pikas kui laias vaates.
Milline on olukord metsas ja metsanduses?
Pea 10 aastat on Eestis raiutud rohkem kui metsa juurde kasvab, mille tõttu on metsatagavara vähenenud. See on kahjulik nii ühiskonnale, majandusele kui loodusele. Riigi enda prognoosid näitavad, et praeguste raiemahtudega jätkates väheneb viimase 7 aastaga juba 16% vähenenud majandusmetsa tagavara järgmised 20 aastat veel 2-3 miljonit tihumeetrit aastas ja kokku kuni veel viiendiku võrra (20%)! Pärast seda vähenevad raievõimalused drastiliselt. Säästliku metsamajandamise üks põhiprintsiip on, et majandatavat metsa tohib raiuda maksimaalselt nii palju, kui seda juurde kasvab, sest muidu tekib erinevatel perioodidel saadaoleva puidutoorme suur kõikumine, mis ei sobi ettevõtetele, sest neil on väga kallis oma tegevust vahepeal vähendada või seisma panna.
Eestis raiutakse järjest nooremaid metsi, väljaspool kaitsealasid (majandusmetsas) on juba kolmandik metsadest lagedad või noorendikega. See tähendab, et keskmiste ja vanemate metsade elupaiku jääb vähemaks, mille tõttu metsaelustik vaesub, näiteks ka täiesti tavaliste metsalindude arvukus väheneb. Sajad liigid vajavad eluks just vana metsa ja lamapuitu, aga meie metsades jääb selliseid elupaiku aina vähemaks. Mida intensiivsem on looduse kasutus nt metsaraie, kuivendamine, turba kaevandamine, põllumajandus jne väljaspool kaitsealasid, mille tõttu on vähem loodust ja mida vaesem see on, seda suurem peab olema kaitsealade pindala, et elustik üldse saaks säilida.
Avalikkuses on loodud narratiiv, et viimastel aastatel on looduskaitselised piirangud suurenenud. See on osaliselt õige, sest on loodud uusi kaitsealasid ning ELi rikkumismenetluse tõttu on osaliselt piiratud uuendusraiete tegemist kaitsealade piiranguvööndites. Oluline on meeles pidada, et majandusmetsa pindala on püsinud peaaegu sama suur 20 aastat, samal ajal on metsa raie lubamise tingimusi pidevalt järk-järgult leevendatud: korduvalt on alandatud raievanuseid, lubatud on küpsusdiameetri põhine raie st puud saab raiuda siis, kui ta vastavalt liigile on saavutanud teatud jämeduse, lisaks mitmed muud muudatused. See võimaldab raiuda nt viljakates männikutes 30-40 aastat enne raievanuse saavutamist, mille tõttu jääb keskealise ja vanema metsa liikidel elupaiku üha vähemaks.
Kas Eesti demokraatia toimib?
Metsandusega seotu tekitab küsimusi ka Eesti demokraatia toimimise kohta. Lisaks majanduskasvu nõukoja tegevusele on selle ere näide kevadine pesitsusrahu: umbes 100 000 eraisikust metsaomanikust üle 90% toetab pesitsusrahu pidamist. Ligikaudu sama suur osa kodanikest toetab pesitsusrahu pidamist. Kas me saame öelda, et meil on toimiv demokraatia, kui teatud ettevõtete hääl kaalub üle nii valdava osa inimeste ja metsaomanike hääle?
Ka on menetletavad eelnõud toonud päevavalgele küsimuse meie esindusdemokraatia toimimisest. Valitsuserakondade programmides nähti ette metsade jätkusuutlikku raiet, metsatagavara hoidmist ja ühe puhul isegi pesitsusrahu kehtestamist. Kavandatavad eelnõud on sellega sisulises vastuolus. Kas ja kuidas on võimalik selline valimislubaduste eiramine?
Eelmisel nädalal avalikustatud seaduseelnõude menetluse pausile panek on vähim, mida praeguses olukorras teha.
Üks viis metsanduse arutelus osalemiseks on vanema põlvkonna seitsme metsamehe rahvaalgatuse, mis lühidalt metsanduse probleemkohad ja lahendused adresseerib, allkirjastamine.
Praegu oleme teelahkmel: kas vähendada raiemahte juba lähiajal, mis võimaldaks metsatagavara säilimist ja isegi taastumist, kuid tähendaks ka tööstuse mahtude vähendamist või raiuda senises mahus edasi 10-20 aastat, mille järel peab tööstus end järsult kokku tõmbama, sest saadaoleva puidu maht väheneb drastiliselt ning lisaks on metsatagavara tuntavalt väiksem ning looduse seis halvem.
Artikli on koostanud Eesti Keskkonnaühenduste Koja metsanduse töörühm.
