artikkel

Vabaühenduste Liidu arenguhüpe: mida oleme seni õppinud?

laine
28. aprill 2025
Foto:

Vabaühenduste Liidu töötajad kirjutavad teemadest oma töölaual – mõnest suuremast väljakutsest, mõjusast tegemisest või muul moel olulisest tööst. Seekord jagab liikmete koordinaator Heleene Lippmaa-Alliksoo ühe suurema projekti muljeid. 

Eelmise aasta teises pooles alustasime Vabaühenduste Liidu kui liikmesorganisatsiooni arenguhüpet, et mõtestada, kuidas liit liikmetele kõige kasulikum saab olla, ja kasvada veelgi tõhusamaks esindusorganisatsiooniks. 

Seadsime eesmärgiks luua tummine liikmestrateegia: kuidas liikmeid värbame ja kaasame, mis on liikme roll meie jaoks ja mis on meie roll liikme jaoks. Eesmärgi saavutamiseks võtsime ette meie varasemad materjalid ja põhimõtted, kogusime mõtteid Eestist ja mujalt, katsetame uusi kaasamisviise ja lisaks viisime läbi rea intervjuusid meie liikmete ja teiste kaasteelistega. Intervjuudega oleme tänaseks ühele poole jõudnud, seega jagan nendest olulisemaid tähelepanekuid. 

Intervjuude käigus joonistusid meie jaoks välja kolm suurt kategooriat –  ühinguid (ja laiemalt kodanikuühiskonda) kimbutavad ohud; head näited teistes organisatsioonides toimivatest liikmetegevustest; liidu roll liikmete ja partnerite nägemuses. 

Kodanikuühiskonda kimbutavatest ohtudest rääkides saime kinnitust oma varasematele teadmistele – ühingutele teevad muret vähenevad rahastusvõimalused ja organisatsioonisisene vähene järelkasv. Vähest juurdekasvu süvendab väljakutse pakkuda võrdväärseid töötingimusi era- ja avaliku sektoriga, mistõttu uusi inimesi värvata ja hoida on keeruline. See omakorda on loonud olukorra, kus liidu kutsel kaasa löömine pole ka suure huvi korral alati võimalik, sest ühingu töötajad on oma tegevustega niigi ülekoormatud.  

Headest näidetest koorusid välja kolm põhilist tähelepanekut: tugevas liikmesorganisatsioonis jagavad ühingu liikmed sarnast väärtusruumi ning liikmesorganisatsioon hoolitseb selle eest, et hoida ühist sõnumit organisatsiooni sees. Lisaks on olulisel kohal personaalne suhtlus liikmetega, mis suurendab liikme tunnetust oma väärtusest ja hääle olulisusest organisatsioonis sees.  

Liidu ülesannetest peeti kõige olulisemaks kodanikuühiskonna maine kujundamist, huvikaitsetööd ja kodanikuühiskonna kaitset. Liikmesorganisatsiooni rollist ettepoole seadsid intervjueeritud ühingud meie rolli kodanikuühiskonna ekspertorganisatsioonina. Lisaks mainiti, et liit on oma liikmetele justkui tagala, kuhu pöörduda, kui on vaja teadmisi ja nõu, mida enda ühingus ei leidu. Veel on liidu roll reageerida kriisidele, neid ennetada ja maandada.  

Järgmise paari kuu jooksul paneme kokku kõik intervjuudest, katsetustest ja varasematest tegevustest saadud tähelepanekud, vaatame üle nende teostatavuse ja valime välja need tegevused, millega saame liidust kasvatada veel tugevama kodanikuühiskonna esindus- ja liikmesorganisatsiooni. Kõigest sellest valmistame ka mõnusa ülevaatliku dokumendi, mille abil saavad ka teised liikmesorganisatsioonid oma tegevusi arendada.  

Ma tänan südamest kõiki, kes on meiega kaasa mõelnud ja oma tähelepanekutega meie arenguhüppesse panustanud!