Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Tänavusel kodanikuühiskonna aasta tegijate tunnustamisel pälvis aasta võrgustiku tunnustuse VATEK ehk Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon. Et aasta võrgustiku tegemistest rohkem teada saada, küsisime mõned küsimused VATEKi tegevjuhilt Anneli Vareselt.
Palun tutvusta VATEK-it inimesele, kes ei ole teist varem kuulnud, millega tegeleb Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon?
VATEK ehk Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon on 56-liikmeline vaimse tervise valdkonna organisatsioonide võrgustik. VATEK on tegus juba 14 aastat, neist esimesed 8 toimetati seltsinguna. 2026 on VATEKil 6. aasta vabaühendusena tegutsedes. Üleriigilise ja valdkonnaülese vaimse tervise huvikaitse katusorganisatsioonina on VATEK unikaalne mitte ainult Eestis, vaid ka laiemalt. Eeskujuks on seda toodud mitmel pool Euroopas.
VATEKil on kolm strateegilist tegevussuunda – oma kogukonna võimestamine, valdkondliku poliitika kujundamine ning Eesti elanikkonna vaimse tervise ja heaolu edendamine. Lühidalt – VATEK on vaimse tervise valdkonna kogukonna eestseisja ja kõneisik.
Meie laiemaks eesmärgiks on inimeste vaimse tervise ja heaolu küsimustele valdkondadeülene lähenemine, et iga valdkond – mitte ainult tervishoid, sotsiaal-, haridus ja kultuur vaid ka ettevõtlus, rahandus, transport, energeetikasektor ning teised seaks esikohale inimese ja tema heaolu. Ainult vaimselt terved inimesed saavad Eesti majandust edendada, julgeolekut tagada ja Eesti riiki edasi viia. Samuti on meie eesmärgiks valdkonna jätkusuutlik areng – et vaimse tervise tugi ja teenused oleks kõigile üle elukaare kättesaadavad. See eeldab riigi, aga ka kohalike omavalitsuste strateegilist vaadet ja investeeringuid.
Vaimse tervise näitajad on aasta-aastalt halvenenud. See tähendab riigile suuri kulutusi. Olen nõus kolleegidega, kes leiavad, et meil oleks täna vaja vaimse tervise eelarvet protsendina SKPst – nagu praegu juba on kaitsekulude puhul. Suur osa sellest võiks omakorda minna ennetusse.
Mida tähendab sinu jaoks hea võrgustik?
Võrgustikus puudub hierarhia ning selle märksõnaks on koostöö ja paindlikkus. Heas võrgustikus toimub koostöö kõikide osapoolte vahel – see tähendab usaldust ja üksteise võimestamist. Hea võrgustik on kaasav, nii et iga selle lüli tunneb ennast vajaliku, olulise ja toetatuna. Arvan, et ühest võrgustikust teeb hea võrgustiku ka see, kui palju liikmed ise on motiveeritud selle arengusse panustama.
Kuidas on VATEK heaks võrgustikuks saanud?
VATEKi arengusse on aastate jooksul suure pühendumusega panustanud väga paljud inimesed. VATEK on missioon.
VATEKi idee sai alguse Sotsiaalministeeriumist Tiina Parmasto eestvedamisel. Oma esimese „pesa“ leidis VATEK Airi Värniku asutatud Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudis (ERSI). Aastaid tegutses VATEK seltsinguna ja ERSI projektina, mida juhtisid esmalt Airi Mitendorf ning seejärel Merike Sisask.
Vabaühendusena asus VATEKit tüürima Ott Oja koos kogukonna- ja kommunikatsioonijuhi Triin Petersoniga. Täna arendame seda võrgustikku edasi mina koos Laura Mallene ja Eve Järvega.
Meie kõrval on toeks ka VATEKi nõukogu, kuhu kuuluvad oma valdkonna tipptegijad: Peaasi.ee asutaja ja tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa, Eesti Psühhiaatrite Seltsi asepresident Anne Kleinberg, MTÜ Triumf tegevjuht Kadri Haljas, Eesti Pereteraapia Ühingu esimees Kristel Päll, ERSI nooremteadur Käthlin Mikiver ning Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liige Saale Kibin.
Oleme tänulikud kõigile, kes on seda missiooniga tööd läbi aastate teinud.
Missugused on või on olnud suurimad väljakutsed võrgustikuga töötamises? Kuidas nendega toime tulite/tulete?
Laiemalt on meie kogukonna suurimad väljakutsed seotud ressurssidega. Kuigi vaimse tervise probleemide tõttu kaotab Eesti OECD hinnangul aastas 2,8% SKPst, ei ole teema meie igapäeva retoorikas piisavalt prominentsel kohal, valdkonna rahastamine on ebajärjepidev ja sageli juhuslik, puudu on ka spetsialistidest. Vaimse tervise valdkonna organisatsioonid peavad tihti nägema palju vaeva, et tõestada oma vajalikkust. Ka VATEKis otsime võimalusi kuidas kasvavatele ootustele ja vajadustele vastata.
VATEKi võrgustiku väljakutseks võib aga pidada kaasamist, mis suure organisatsioonina on oluline hoolikalt läbi mõelda. Sellest tulenevalt olemegi otsustanud käesoleva aasta pühendada oma kogukonna võimestamisele. Meie eesmärk on, et iga liige tunneks ennast vajaliku ja väärtuslikuna ning saaks panustada võimaluste piires oma ekspertiisiga võrgustiku laiemate eesmärkide saavutamisse.
Mis olid 2025. aastal VATEK-i ja võrgustiku olulisemad tegemised, saavutused?
2025. aasta suurimaks väljakutseks – aga ka saavutuseks – võib pidada kohalike omavalitsuste kaasamist. VATEKi liikmete koostöös valdkonna laiema kogukonnaga koostasime soovitused vaimset tervist väärtustavale kohalikule omavalitsusele. Peaasjade eestvedamisel lisandus sellele konkreetsete tegevuste “menüü”. Seda vaimse tervise paketti said kohalikud poliitikud kasutada oma valimisprogrammide koostamisel, lisaks on see materjal abiks poliitikakujundajatele, spetsialistidele kui ka kogukondadele. Nende soovitustega jõudsime tõepoolest igasse Eestimaa nurka, iga linna ja valla otsustajateni. Eelmisel aastal olime seega näoga rohkem väljapoole. Nii saime ka teadlikkust VATEKist ja vaimse tervise olulisusest kasvatada. Oleme väga tänulikud kohalike omavalitsuste ja kogukondade huvi ja tagasiside eest. Loodame seda koostööd jätkata.
Mida toob alanud aasta?
Alanud aastal püüame, nagu eelpool mainisin, seada fookuse teraviku oma kogukonna suunas. Organisatsioon on kasvanud suureks, vaja on luua rohkem sidusust ja toetada igat võrgustiku liiget. Seda viisil, et kõik osalised oleks võimestatud – mis omakorda võimaldaks kõigil rohkem panustada ja kaasa rääkida. Püüame koondada oma liikmete hääle ning olla võrgustikuna vaimse tervise olulisuse eest kõneledes veelgi nähtavamad ja häälekamad, seda muuhulgas pidades silmas eelseisvaid valimisi.
Pildil Anneli aasta võrgustiku tunnustust vastu võtmas (foto Raigo Pajula).
