artikkel

Head uut kodanikuühiskonna aastat!

laine
Maris Jõgeva 4. jaanuar 2016
Foto: Mari Öö Sarv

Maris vaatas Linnuteed ja ennustab EMSLile vägagi põnevat aastat, kohe saate teada. Aga enne, nagu uuele aastale kohane, lubame ka: mida seni oleme teinud, teeme paremini; mille oleme alustanud, viime lõpuni; ja mitmel põhjusel vaatame üle senise kursi.

Sünnipäev! Veerandsada aastat organiseerunud kodanikuühiskonda

EMSL saab tänavu 25-aastaseks ning väärika sünnipäeva vaimu tahame hoida ruumis kogu aasta, seda ka traditsiooniks saanud kogunemistel nagu kevad- ja suvekool, üldkoosolek ja teisedki sündmused. Tähtpäev sunnib tagasi vaatama ning hindama, mis kasu on meist olnud – kitsamalt EMSList, laiemalt aga organiseerunud kodanikuühiskonna tööst. Küllap peame ka 25-aastasele väärilise peo ning vaatame senisest enam tulevikku, et saada selgeks, millist EMSLi on just praegu vaja. Me rollidest, järgmise nelja aasta eesmärkidest kodanikuühiskonna tugevdamisel kui sellest, kuidas soovitud muutusteni jõuame, räägib aasta lõpuks valmiv strateegia aastateks 2017-2020.

Organiseerunud kodanikuühiskonna ilusse ja valusse saame süüvida ka järjekordsel EKAKi kuulamisel (kodanikuühiskonna arengu teemaline riiklikult olulise tähtsusega küsimuse arutelu parlamendis), mis tavapärase kolme komisjoni avaliku istungiga Riigikogus sel sügisel toimub. Lõppeks oleme ise isutekitajad ning kuivõrd parlamendiliikmed kodanikuühiskonna teemal rääkida tahavad, on vähemalt osaliselt me enda teha.

Läbipaistvam rahastamine, rohkem annetusi, paremad tingimused elujõuliste organisatsioonide arenguks

Sellest, millist suhet avaliku võimu ja vabakonna vahel ootame ja kas vähem on parem, tuleb tõenäoliselt rohkem juttu mitmel pool, ka kodanikuühiskonna arengukontseptsioonis kirjeldatud koostööpõhimõtete järgimisele hinnanguid andes. Viimaste valimiste eel tõstatasime oma manifestis aga ka mitu konkreetset vajadust muutusteks õigusruumis või sisseharjunud praktikates.

Juba jaanuari lõpus tutvustame aastase analüüsitöö tulemusena koorunud tähelepanekud vabaühenduste rahastamisest riigieelarves – valmib põhjalik ja hoolikalt timmitud variraport rahastamise juhendmaterjali järgimisest. Ülejäänud aasta sisustame raportist järelduvate poliitikasoovitustega, kus tule all nii katuseraha kui hasartmängumaksust tehtud toetused.

Õigusruumi kohandamist peame tähtsaks veel kahel suunal – annetused ja sotsiaalne ettevõtlus. Muutuste nimel teeme rohkem koostööd me enda kokkukutsutud annetusi koguvate vabaühenduste võrgustiku ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga.

EMSLi tööaega kulub kõvasti ka erinevates koostöövõrgustikes kaasatöötamisele, jätkame valitsuse ja kodanikuühiskonna esindajate ühiskomisjonis, avatud valitsemise partnerluse ümarlauas, euroraha kasutamise järgimist, Riigikantselei juures töötava haldusvõimekuse komisjoni ning sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma liikmena. Kõigis neis on tähtis panustada oma ekspertiisiga, aga toome ka arutelud koosolekuruumist välja, et neist saaks osa need, kel huvi ja tahtmist kaasa rääkida või soov lihtsalt informeeritud olla.

Hea kodaniku kasvulava ja rohkem mõjukaid vabaühendusi

EMSLi oma lapsuke, Kogukonnapraktika programm, on katseperioodist välja kasvanud ja jätkame juba eelmisest suvest EL Sotsiaalfondi toel koolide ja vabaühenduste kaasamist kodanikuharidusse. Oleme edukad, kui raporteerime 2016.aasta lõpus vähemalt 750 noore osalemist programmis. Ilma osalusõppesse uskuvate õpetajate ja praktikakohti pakkuvate vabaühendusteta poleks see võimalik – aitäh, et olete samasse usku ja meiega koos kasvulavaks tingimusi loote!

Vabaühendusi kutsume ka 2016. aastal Arvamusfestivalile ja mitte ainult kuulajate, vaid aktiivselt teemade tõstatajate, kaasarääkijate ning arutelude vedajatena. Ise jätkame veel arenguprogrammi kümne vene töökeelega vabaühendusega, uue algatusena tahame tõsta vabaühenduste oskusi rääkida kaasa poliitikakujundamises. Selleks plaanime programmi, kus nõustamine ja koolitused on kombineeritud praktilise tööga ühe huvikaitse eesmärgi sõnastamisest kuni tegevuskava elluviimise ja selle hindamiseni.

Vanad head nädalakirjad ilmuvad aasta lõpuni eesti keeles ja kui tuuled soodsad, ka venekeelsena. Ka ajakiri Hea Kodanik jätkab tänu Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile ilmumist – vaikselt suurendame originaalmaterjali hulka ngo.ee artiklite sektsioonis, paberile aga trükime tänavu kolme ajakirjanumbri jagu materjali. Postkasti küll igapäevaselt ei jõua, kuid muidu räägime kaasa kiiremini ja tõhusamalt.