Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Novembri lõpus vestlesime annetamise teemadel kahe vabaühenduse ja kahe ettevõtte esindajaga. Vestlusringis osalesid SOS Lasteküla partnersuhete juht Katri Laiv, Kiusamisvaba Kooli kogukonnajuht Klelia Peterson, Swedbanki toetustegevuste juht Tiina Pakk ning Ülemiste City juht Sten Pärnits. Vestlust suunas Vabaühenduste Liidu juhataja Triin Toomesaar.
Skandaalide mõju ja usaldus
Vestlust alustasime aruteluga sellest, kuidas hiljutised skandaalid, näiteks Slava Ukraini juhtum, on mõjutanud annetuste kogumist ja organisatsioonide usaldusväärsust. Triin Toomesaar mainis, et ajakirjanduses loeb ta sageli viiteid stiilis, et “Lehtme on kogu Eesti annetuskultuuri pea peale keeranud”.
Katri SOS Lastekülast väljendas muret, et kuna Eesti on suhteliselt väike, siis arvati alguses, et Slava Ukraini skandaal mõjutab kogu sektorit. Siiski leidis ta, et organisatsioonid on reageerinud suurema läbipaistvusega, näiteks tehes oma majandusaasta aruanded nähtavaks ja auditeerituks. Kuigi lörtsitud usaldus on kurb, sest see võib mõjutada neid, kes iga päev head tööd teevad, ei ole skandaal tagasi vaadates ja andmetele tuginedes siiski väga suurt mõju avaldanud.
Sten Ülemiste Cityst jagas oma tunnetust, et Slava Ukraini kriis seostus eelkõige selle konkreetse organisatsiooniga ega kandunud üle teistele.
Huvitava infokilluna tõi Triin välja, et World Giving Report’i kohaselt usaldatakse Eestis heategevusorganisatsioone rohkem kui näiteks Soomes, Rootsis ja Norras.
Edukate organisatsioonide tegurid
SOS lasteküla, kes kuulub 2024. aasta Eesti 10 suurima annetuste koguja hulka, rõhutas järjepidevuse ja usalduse tähtsust. Katri tõi välja, et nende edu taga on pikaajaline tegutsemine (31 aastat) ning püsiannetajad. Eraisikutest püsiannetajad moodustavad suure osa nende annetustest, olles organisatsiooniga seotud üle 10 aasta. See toetab arusaama, et laste kasvamine on maraton, mitte sprint, mis nõuab pikemaajalist panust, kuigi kohest mõju on annetajatele keeruline näidata.
Sihtasutus Kiusamisvaba Kool toob oma tugevustena välja usaldusväärsuse, tuntuse ning KiVa programmi tulemuslikkuse ja mõju. Õpilasküsitlusega on programmis osalenud ligi 40 000 õpilast ja on tõestatud, et programm toimib ja kiusamine väheneb. KiVa programmi mõju on mõõdetud ka sotsiaalse kasutegurina: üks programmi heaks pandud euro annab 4-6 eurot ühiskonda tagasi. Kiusamisvaba Kooli väljakutse on eetilisus: nad ei saa kasutada piltidel lapsi, mis teeb teema annetajate jaoks abstraktsemaks.
Ettevõtete roll annetamisel
Nii vabaühendustel kui ka ettevõtetel on huvi kasvatada ettevõtete panus annetamisse tõsta.
Swedbanki toetustegevus keskendub kolmele fookusele: haridus (sh rahatarkus), ettevõtlikkus ja jätkusuutlik ühiskond (mille hulka kuulub ka portaal “Ma armastan aidata”, mis on tegutsenud alates 2008. aastast). Swedbank panustab annetamistalgutele 40 000 eurot aastas, lisaks grupi poolt 70 000 eurot kaasavasse heategevusse, kus töötajad saavad hääletada viie valitud organisatsiooni vahel. Swedbanki annetuste kogusumma oli eelmisel aastal 136 000 eurot. Ettevõte on otsustanud koostööpartneritele jõulukingituste saatmise asemel teha annetusi. Ettevõtte poole pöörduvatel organisatsioonidel on oluline haakuda Swedbanki fookustega ja näidata loodavat mõju, samuti on oluline kaasata nii töötajaid kui ka kliente. Suurettevõttena peab Swedbank vältima äärmuslikke annetussuundi, et mitte tekitada polariseerumist laias kliendibaasis.
Ülemiste City panustab noortele ja haridusele ning noorte ettevõtlikkusele. Neil on toetamiseks kolm viisi: juriidilise kehana otsetoetus (nt jõuluaktsioonid), soodsate tööruumide pakkumine ja kogukonnafond. Kogukonnafondi, mis käivitati kaks aastat tagasi, panustavad nii Ülemiste City kui ka üürnikud (ligi 18 000 inimest ja 400 ettevõtet), 5% kogutud rahast suunatakse heategevusse kogukonna soovituste alusel. Jõuluaktsiooni raames läks sel korral toetus Kiusamisvabale Koolile.
