Mida Arvamusfestival teile õpetas ja mida soovitate arutelukorraldajatele järgmiseks aastaks?

19. jaanuar 2016

ANU VAHTRA-HELLAT, E-Riigi Akadeemia

Mida õppisime: Kui tahad, et asjad õnnestuks, siis võta vastutus ja jaga selged ülesanded kõigile osalistele. Ülesanded-rollid on vaja ka läbi rääkida, et kõik asjast ühtemoodi aru saaksid. Üks koosolek on parem kui 20 meili. Mida selgem on eesmärk, seda parema tulemuse saab.

Soovitus teistele: Arvamusfestivalilt saad head teavet, kui lased inimestel rääkida ja ideetada. Kõrvalpilk su probleemile, ideele või organisatsioonile on kainestav või ka inspireeriv, andes sulle jõudu ja hoogu terveks aastaks tegeleda “oma asjaga” veelgi suurema õhinaga.

ALIINE LOTMAN, MTÜ Mondo

Mida õppisime: Arutelu korraldamisel on väga tähtis, et sellel on hea juht, kes oskab kohaneda. Meie arutelu kujunes hoopis teistsuguseks, kui alguses plaanisime, kuid moderaator Sigrid Solnik sai olukorraga ülimalt hästi hakkama ning kokkuvõttes oli väga mõnus ühine jutuajamine.

Soovitus teistele: Ole valmis ootamatusteks ja ära heida meelt, kui sinu arutelu trükikuradi tegutsemise tõttu ajakavast välja jääb – lõpuks võib see anda sulle võimaluse mõnusaks ja soojaks aruteluringiks, kuhu ei tungle vihased väitlejad. Kindlasti tasub varuda pleede ja võimalusel pakkuda kõigile turgutuseks vett, teed või küpsiseid. Sõbralikum õhkkond toob sõbralikuma vestluse. Lisaks tasub arutellu kaasata võimalikult erinevaid inimesi, ja kui arutelul on mingi konkreetne eesmärk, siis võiks hiljem korraldada samateemalise kohtumise, kus arutletut edasi arendada. Nt kui arutelu on sellest, mida teha selleks, et Eestis toimuks XX, siis võiksid arutelukorraldajad pärast kutsuda samad esinejad koosolekule, et arutada täpseid samme, kuidas edasi minna, et XX ikka kindlasti juhtuks.

ANNIKA LEPP, MTÜ Loomus

Mida õppisime: Arutelu puhul kehtib klassiõhtu diskoreegel: alguses ei julge keegi kedagi tantsima paluda, pärast aga läheb pidurdamatuks mölluks. Võtmeküsimus: kuidas möllu varem tekitada?

Teadsime, et tõstatame festivalil vastuolulise teema, mida varasematel aastatel käsitletud polnud, ja olime valmis, et kuulajaid-kaasamõtlejaid on vähe või vastuvõtt pole kuigi sõbralik. Olime valmistunud plaaniks A (parim stsenaarium – palju rahvast, suur huvi, piisavalt küsimusi ja sõbralikke vaidlusi), plaaniks B (rahvast ja küsimusi keskmiselt või vähevõitu) ja plaaniks C (kuulajaskond on vaenulik, palju “trolle” ja naeruvääristamist).

Iga stsenaariumi puhul oli aga eesmärk üks – teema ja problemaatika teatavaks võtmine. Realiseerus plaan A: saime teada, et inimesi valdkond huvitab, nad mõtlevad kaasa ja soovivad loomaõiguste teemal diskuteerida. Lõime häid kontakte, sh ajakirjanikega.

Soovitus teistele: Julge kõva häälega kaasa mõelda – küsida-kommenteerida-tänada-tervitada.

RIINA RAUDNE, Terve Eesti SA

Mida õppisime: Tore oli koos samasse teemaalasse panustavate inimestega arutelupäevi plaanida, esialgseid ideid teemadesse rühmitada jne. Kohtasime palju suurte teadmistega, praktilisi ja ühiskonda panustavaid inimesi ja juba korraldusprotsessi käigus tekkis mitu huvitavat koostöövõimaluse arutelu.

Sel aastal loobusin soovist, et iga kuulaja lahkuks arutelult kindla tarkuseteraga – see on festival, kus me õpimegi omavahel rääkima, ideid proovile panema, oma tunnetust jagama ja võib-olla lõpuni läbimõtlemata küsimusi paremini küsima. See on OK, kui arutelu tulemusel ei ole “õige tõde kõigile selge”. Peaasi et inimesed tulid, küsisid küsimusi, hakkasid võib-olla esimest korda mingile asjale uuel moel mõtlema.

Soovitus teistele: Kindlasti tasub koostööd teha teistega, kes soovivad samal teemal vestlusi pidada: ring saab laiem ja teemapüstitused värvikamad. Minu meelest on ka oluline proovida kasutada festivali interdistsiplinaarset õhkkonda, et oma tavalisest kastist välja astuda. Terviseteemaline alkoholiarutelu on ootuspärane, toimiva riigi või kultuuriteemade laval saab see aga uue värvingu ja tekib palju uusi ideid.

KERLI KUUSK ja KIIRA GORNISCHEFF, Lastekaitse Liit

Mida õppisime: (Kiira Gornischeff:) Eelkõige õppisin taas, et loota saab vaid enda peale. Sel korral oli ühine lavakorraldamine raskendatud, sest kõigil on kiire.

Arutelu läbiviimisel oli väga tähtis publiku kaasamine, mis õnnestus meil hästi.

Soovitus teistele: (Kerli Kuusk:) Tõstatage vajalikke teemasid heade kõneisikutega, siis jätkub huvilisi ka nn prime time’i ajal.

ANDREI J. LIIMETS, Avatud Eesti Fond

Mida õppisime: Ega see koostegemine päris ideaalselt sujunud. Eri organisatsioonidel on erinev kultuur ja erinev pädevusaste, erinevad võimalused ja erinev entusiasmitase. Mina sain isiklikult aru, et mul on suhteliselt raske kellegi võõraga koos arutelu ette valmistada. Olen juba nii palju korraldanud, et hästi raske on kellegi teise sageli väga erinevaid seisukohti oma nägemusega ühitada, vastutust kvaliteedi eest jagada.

Soovitus teistele: Esiteks, mõelge hästi läbi, kellele see arutelu suunatud on, ja selle põhjal kasutage läbimõeldud kommunikatsioonikanaleid. Nt kõik need Facebooki-lehed, kuhu valimatult kõiki kutsuti, ei tõmmanud tähelepanu, vaid tüütasid lihtsalt ära. Teiseks, vastavalt sihtgrupile tuleks valida arutelu lähtepunktid: kas rääkida läbi teema ABC või rihtida pigem väiksemale, aga teemaga paremini kursis grupile. Kolmandaks, mõelge hästi läbi ka siht: mis on arutelu eesmärk ja fookus. Oluline teema on tore küll, aga selle peaks atraktiivseks sõnastama, huvilistele funktsionaalseks kujundama. Kui tundub keeruline, kasutage festivalikorraldajate abi.

Mida Arvamusfestival teile õpetas ja mida soovitate arutelukorraldajatele järgmiseks aastaks?

Kodanikuruum

Vabaühenduste Liit