Millised on esitletud eskiisprojekti nõrkused:
22. aprill 2016
- Tallinn on merelinn ja merelinna suurim väärtus on kahtlemata mereäär. Tarbitav mereäär on selline, kuhu võimalikult paljudel on võimalikult lihtne ligipääs. Sõle või Sõpruse pst tüüpi, Tallinna suurimate jalakäijaõnnetustega, teineteisest mitmesaja meetri kaugusel asuvate ülekäiguradadega magistaalid ei tee ligipääsu mereäärele kohe üldse lihtsaks.
- Projekti eesmärgid ei ole kooskõlas lahendustega. Eesmärgis parandada sadama kaubavoogude ühendust „muu maailmaga” on vastuolu kaubavoogude osakaalu, mis moodustab koguliiklusest vaid 6%, ja suurendatava transpordikanali mahu vahel, mida soovitatakse paisutada kuni 2 korda (kui arvestada osaliselt säilivat Narva mnt-d ja 2+2 loodavat, koos suuremate mahapöörderadade ja oluliselt paisutatud ristmikega).
- Otsitud ei ole elukeskkonna ja transpordivajaduse kõige paremat kokkusobitamislahendust, vaid välja on pakutud linnaplaneerimise mõttes vähest ajupotentsiaali vajav insenertehniline asfaldimahukas lihtlahendus.
- Projekti selgitused on ajast ja arust ja pärinevad justkui inimeselt, kes pole iial jalga Tallinna tõstnud. Näiteks selgitatakse projekti kui võimalust suunata liiklusvood kesklinnast mööda – iga tallinlane aga teab, et sadam ongi kesklinn, iseendast ei saa ennast mööda suunata.
- Projekti selgitatakse kui lahendust Pirita tee ummikutele – rumalus, sadamast kaugemale ei ole võimalik ummikuteta suunduda, sest edasiminev tänavavõrgustik töötab juba läbilaske piiril ja see tähendab, et Pirita tee ummikud tõstetakse kas lihtsalt mõnisada meetrit praegusest kesklinna poole või otse kesklinna, mis omakorda on juba vastuolus kõigi Tallinna viimase aastakümne sihtidega.
- Selle projektiga ei planeerita juurde ega ka ümber mitte mingisuguses mahus ühistransporti. Seda kinnitas avalikul arutelul Tallinna Transpordiameti juhataja Andres Harjo. See aga tähendab, et isegi mõningane võimalik efekt nullistub mõne aasta jooksul, kuna võimalik lahedam läbisõit Russalka sõlmest ja känguv ühistransport kasvatab eratranspordi osa sellel suunal veelgi.
- Kui oleks mõistlikult rehkendatud sadama vajadused sümbioosis linna eluskeskkonna vajadustega võiks samast eelarvest jaguda ka „vabaneva” Narva mnt renoveerimiseks, sest see raha tuleb ka meil veel taskutest üles leida.
- Ja lõppeks kõige vähem argumenteeritud argument – projekt on lihtsalt nüri riiulilahendus. 21. sajandil ootaks mingit „asfaldiskaipi” – nii suure projekti puhul tahaks midagi sellist, mille kohta võiks öelda “ohoh, vaat mida meil osatakse!”
