Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Mida plaanib uus valitsus teha kodanikuühiskonna heaks? Seekordne dokument on mitmest varasemast lakoonilisem ja kehtestab pigem eesmärgid kui tegevused. EMSLi kuuest ettepanekust on valitsusleppesse jõudnud rohkem või vähem isegi üle poole. Kui meie soovisime rohkem tähelepanu kaasamisele, sotsiaalsele ettevõtlusele, avalikele teenustele, maksupoliitikale ja kahele mõttele rahastamisest, siis lepe ei maini neist üldse avalikke teenuseid ja annetuste soodustamist.
Konkreetselt kodanikuühiskonnast lubatakse kaht asja:
- Korrastame vabaühenduste rahastamist, muutes selle stabiilsemaks ja eesmärgistatumaks.
- Kujundame selgema vabaühenduste kaasamist ja osalemist toetava poliitika.
Soodustame sotsiaalset ettevõtlust.
Esimese puhul ei saa loota otseselt lisarahale, aga küll sellele, et edaspidi tuleb rohkem tegevustoetuste lepinguid ning väheneb poliitiline rahastus nagu hasartmängumaksu nõukogu või katuseraha kaudu.
Teine lubadus kattub sõna-sõnalt meie ettepanekutega, iseasi, kuidas see lõpuks ellu jõuab. Siin suhtleme erakondade, ministrite ja riigikogu komisjonidega tihedalt, et need mõistlikult sisustatud saaksid.
Annetuste soodustamist lepe ei puuduta üldse, ent eraisikute annetuste maksuvabastus võib tegelikkuses laieneda uue valitsuse plaaniga piirata eluasemelaenu intresside ja hoiuseintresside tulust mahaarvamist. Kui teisi kulusid saab maha arvata vähem, siis annetusi eeldatavasti rohkem. Kuidas seegi eesmärk päriselt teoks saab, selgub ilmselt lähikuudel. Juttude põhjal võib lauale jääda meie ettepanek kehtestada annetustele eraldi piirmäär.
Pealtnäha demokraatia edendamisena kõlab ka lubadus „Analüüsime rahvaalgatuse kehtestamise ja rahvahääletuse laiendamise võimalusi.“, ent seni on eksperdid olnud pigem skeptilised, et rahvahääletuste enam kasutamine päriselt paremad otsused annaks (vt ka Brexit). Pigem võib see hoopis populismi soodustada. Aga lubadus on analüüsida, nii et löögem oma arvamustega kaasa!
Kaudsemalt toetavad kodanikuühiskonda veel järgmised lubadused:
- Viime ellu nullbürokraatia programmi. – Siin peavad vabaühendused ka ise agaralt märku andma, kus bürokraatiat vähendada.
- Moodustame nimetamiskomitee, mis valib riigi äriühingute nõukogu liikmed. Ministrid ei nimeta Riigikogu liikmeid riigi äriühingute ja sihtasutuste nõukogudesse. – Vabaühendusi puudutab just riigi sihtasutuste nõukogudes, mille rahastusotsuste politiseeritus loodetavasti väheneb.
- Võimaldame riigi äriühingutel maksta toetusi üksnes teadus- ja arendustegevuseks oma tegevusvaldkonnas. – Põhimõtteliselt keelab annetused riigi äriühingutes, mis kõlab tegelikult mõistlikult. Poliitika ja vabaühenduste rahastamine peab olema ühtne ja eesmärgipärane, mitte juhuslik ja killustatud, mida sponsorlus pigem on.
- Tagame erakoolide tegevustoetuse kohaliku omavalitsuse keskmisel tasemel. Loome jätkusuutliku erakoolide rahastamise kava 2020+. – Enamik erakoole on vabaühendused ja olnud suures teadmatuses tulevikust juba tükk aega.
- Jätkame spordi rahastamise reformi, et luua läbipaistev ja kindel finantsbaas spordiorganisatsioonidele. Sealhulgas täiendame sportlaste, treenerite ja kohtunike sotsiaalsete garantiide süsteemi ning vähendame bürokraatiat riigi ja spordiorganisatsioonide omavahelistes suhetes. – Spordi rahastamise korrastamine sillutab teed ka selgusele teistes valdkondades.
- Toetame vabatahtlike päästekomandode võrgustiku laiendamist ja tugevdamist ning tagame vabatahtlikele päästjatele sotsiaalsed garantiid. – Puha vabaühendused.
- Võimaldame töötajate terviseedendamise soodustamiseks ettevõtetel kuni 100 euro ulatuses kvartalis katta töötajate tervise parandamisega seotud kulusid. – Hulk spordiklubisid on vabaühendused. Tulude hüppelist suurenemist pole küllap oodata, ent eeldus on maksuerandiga loodamas.
Kokkuvõttes – napp, ent lootusrikas. Ja nagu mitu korda öeldud, peavad vabaühendused ise tegusad olema, et nende piir- või valdkonnas õiged asjad lubaduste piires tehtud saaksid. Ning edasi torkida ka noid teemasid, mis valitsusleppesse ei jõudnud.
