Uudised

Kuidas tõsta kodanike panust vabakonda

laine uudised-laine
Dace Akule | 29. detsember 2020

Vabaühendustel on kõikjal suur roll ühiskonna jätkusuutlikumaks muutmisel. Seega on oluline ka soodsa keskkonna loomine, et kodanikud ja ettevõtted vabaühendustesse panustaks.

Järgnev artikkel vaatleb olukorda kolmes Balti mere regiooni riigis: Rootsis, Lätis ja Eestis. Panustamiseks on siin loetud rahalisi annetusi, teenuste pakkumist, asjade annetamist ning vabatahtlikku tegevust.

Rootsis koguvad hetkel enim rahalisi annetusi laste ja uuringutega tegelevad vabaühendused. Heategevuslikke ühinguid koondavad Giva Sverige 160 liikmesorganisatsiooni näitel tuleb 66% annetustest eraisikutelt. Lihtsate annetamisviiside loomise olulisust näitab tõsiasi, et 79% noortest eelistab annetada läbi mobiilirakenduste. Lisaks on kogutud üle 10 miljoni euro annetusi Facebooki vastava tööriista abiga. 51% rootslastest on viimase aasta jooksul panustanud ka vabatahtliku tööga.

Lätis on 2018. aasta maksumuudatused toonud kaasa hiiglasliku ettevõtete annetuste kahanemise 97 miljoni euro pealt 15le miljonile eurole. Muutus on mõjutanud enam kui 12 000 ühendust. Samal ajal on ka vabatahtlikus töös osalemine Rootsist ja Eestist oluliselt tagasihoidlikum – vaid 9% elanikest panustab vabatahtlikuna.

Eestis annetati 2019. aastal vabaühendustele 47 miljonit eurot. Umbes pooled 22 000 vabaühendusest kaasavad oma töösse vabatahtlikke. 35% eestlastest jälgib ühenduste tegevust läbi meedia, ühenduste hinnangul eelistab 52% inimestest annetada ning 54% on valmis tegema vabatahtlikku tööd.

2020. aasta augustis viidi Rootsis, Lätis ja Eestis läbi küsitlused, millele vastasid nii eraisikud kui ka vabaühenduste esindajad ning millega hinnati vabaühendustesse panustamist eelpool viidatud viisidel.

Kõigis kolmes riigis ilmnes peamise motivatsioonina ühendustesse panustada uskumus, et vabaühendused teevad head tööd ning annetamine on “õige asi, mida teha”. Arvamuse kujundamisel mängivad suurt rolli sotsiaalmeedia ning sõpradelt ja perelt kuuldud hea sõna.

Kõigis kolmes riigis toodi samas välja ka ootust lihtsamate viiside järele annetamiseks – teha seda veebirakendustes, annetuskastide kaudu või sotsiaalmeedias. Rootsil on siinkohal Eesti ja Läti ees edumaa, sest suur osa annetustest tehakse mobiili kaudu ning Facebooki annetuskampaaniatena. Sarnane tööriist ei ole hetkel Balti riikides kättesaadav. Lätis ja Eestis märkisid vastanud ka seda, et soodsam maksusüsteem innustaks ühendustele enam annetama.

Küsitluses uuriti ka Covid-19 arvatava mõju kohta vabaühendustele. Eestis ja Lätis ennustati rahaliste annetuste langust, vähem oodati katkestusi materiaalsete annetuste ning vabatahtliku töö osas. Rootsis ennustasid vastanud samas, et ükski panustamisviisidest ei kahane, vaid pigem võivad annetatavad summad Covidiga seotud väljakutsete valguses hoopis kasvada.

Vabaühendused toovad olukorra parandamiseks välja nelja valdkonda: õiguslik keskkond, ühenduste võimekus, annetamiskultuur ja käepäraste tööriistade olemasolu.

Õigusliku keskkonna osas tõid Läti ühendused enim välja vajadust muuta seadust, mille kohaselt tasuvad ettevõtted hetkel vabaühendustele osutatud pro bono teenustelt tulumaksu. Eestis aitaks toidujääkide annetamise lihtsustamine. Mõlemas riigis oleks annetamine populaarsem, kui maksusüsteem seda rohkem soodustaks.

Kõigi kolme riigi ühenduste hinnangul on vaja tugevdada ka usku ühenduste võimekusse. Paljud ei oska täna oma tehtavat tööd ning selle tulemusi potentsiaalsetele huvilistele – nii eraisikutele kui ettevõtetele – piisavalt selgitada. Vastanud julgustasid ühendusi rõhuma rohkem tõestusele töö tulemuslikkusest, mitte lihtsalt emotsionaalsetele lugudele. Samal ajal ei tohiks ühendused huvilisi teabega üle küllata – vaja on ennekõike täpset infot annetuste kasutamise kohta.

Annetuskultuuri osas on eeskujuks Rootsi, kus ettevõtete seas on levinud tavaks seada endale eesmärgiks annetada mõnda konkreetsesse valdkonda, toetada seal tegutsevaid vabaühendusi ning suunata oma töötajaid vabatahtlikule tööle. Ka Lätis ja Eestis kogub sarnane praktika hoogu ning ühendused saavad omaltpoolt ettevõtetele tuge pakkuda.

Loe põhjalikumat kokkuvõtet inglisekeelsest originaalartiklist.