artikkel

Madle Lippus: Ära organiseeru, vaid osale

laine
Madle Lippus 20. juuni 2016
Foto:

Arusaam, et oluliste muutuste saavutamiseks peavad kodanikud olema mingil moel organiseerunud, on meile sügavale sisse juurdunud. Kuid organisatsioonidega on üks igavene häda: neid on vaja hallata, eestvedajatel tekivad ootused liikmete suhtes (kõik peavad kaasa lööma!) ja paljud inimesed lihtsalt ei taha kuuluda ühtegi organisatsiooni.

On justkui ainult kaks alternatiivi: organiseerunud aktiivne ja mitteorganiseerunud mitteaktiivne inimene. Nii arvas üks kolleeg just natuke aega tagasi, seoses haldusreformi aruteluga, et kohalikel kogukondadel ei peakski mingit olulisemat n-ö institutsionaliseeritud rolli olema, sest siis peavad ju kõik olema aktiivsed, aga tema mingi aktiivik olla ei taha. Kuid tegelikkuses jääb sinna musta ja valge vahele veel üsna palju erinevaid halle kihte.

Kehtiva siseturvalisuse arengukava mantrana korrutatav põhitees “Turvalisus algab igaühest” võib sagedamini kokkupuutuja lõpuks üsna ära tüüdata. Kuid kõik see, kuidas me igaüks iga päev käitume (nt kas kasutame suitsuandurit või mitte), mõjutab tõesti lõppkokkuvõttes meie elukeskkonda. Mitte ainult siseturvalisuse valdkonnas, vaid kõikjal. Toetus Hooandjas, osalemine Pardirallil või professionaalsete teadmistega oma külaseltsi aitamine muudab tegelikult väga palju. Mitu külaseltsi, muuseas, toimib MTÜde asemel hoopis seltsingutena – st ametlikku organisatsiooni pole üldsegi moodustatud, et keskenduda saaks asjade ärategemisele. Vaata näiteks “Anija lüliti”, kus Garaaž48 mõtteviisi kasutades – kähku heast ideest toimiva prototüübini – lahendati koostöös hulk kohaliku elu probleeme.

Kohalikkoostoo.ee lehel olevatest näidetest paljud, mida Linnalabori ja E-riigi Akadeemiaga eelmisel aastal kogusime, on olulise mõjuga, kuid ilma suurema organiseerumiseta ära
tehtud ettevõtmised, näiteks Antsu Invatakso Põlvamaal, mis pakub transpordivõimalust liikumisraskustega inimestele, või võrgustik vabatahtlikest “linnaruumihaldjatest” Narva Bright Actions, kes korrastab mänguväljakuid, meisterdab koos lastega lindude pesakaste jne.

Nii et maailma muutmiseks pole esimese asjana vaja luua organisatsiooni. Alustuseks piisab heast mõttest. Ning nendes hallides kihtides ehk väga erinevates osalemise viisides ja nende võimaldamises peitub minu arvates ka lahendus neile, kes soovivad kasvatada inimeste aktiivsust.