artikkel

Saarel elamise privileegid ja probleemid

laine
Margit Pruul 20. jaanuar 2020
Foto: erakogu

Hea Kodaniku talvenumbris küsisime vabaühendustelt ja aktiivsetelt kodanikelt üle Eesti, kas on elu väljaspool Tallinna. Saarel toimetamisest räägib Hiiumaise Toidu ja Hiiumaa “saatkonna” eestvedaja Margit Pruul.

Saarel elamine on privileeg. Talveks aga saar tühjeneb. Maal elamise mõte erutab minejaid, aga mõtte teoks tegemist peetakse ebareaalseks. Privaatse, turvalise ja puutumatu looduse keskel elamise eest tuleb maksta kõrget hinda. 

Lastel on siin turvaline, loodusega läbipõimunud keskkond kasvamiseks. Koolistressi on vähem ja arsti vastuvõtule saab hõlpsamini. Saarel pääseb ummikutest ja parkimistrahvidest, aga autosse tasub investeerida. Teist autot kohtad teedel sama harva kui metslooma. Kord maanteel kitsega kokku põrganud, võrdsustad hea auto elukindlustusega. Hea mootorsaag on saarel sama vajalik kui muruniitja. Mugavast linnaelust looduse rüppe astudes taipad, kui palju märkamatut on urbaniseerunud keskkond meie eest ära korraldanud. Kui aga vaba ja metsik pool domineerima jääb ja oled pidevalt näoga metsa poole, siis tuleb jääda saarele päriseks. 

Saarel elamise luksuse eest tuleb ka kannatlikkusega tasuda. Pead arvestama looduse ja tema väega, mis plaanid pea peale pöörab, katuseid rebib ja puid langetab. Ettenägelikkust tuleb ajaplaneerimisse tublisti juurde lisada.

Sissetuleku mõttes oled saare isolatsioonis kordi haavatavam ja turvatunde soovist tuleb siin lahti lasta. Kirjaniku, kunstniku ja helilooja jaoks on Hiiumaa suurepärane loomekeskkond, kui see muidugi leiva lauale toob.

Tugev perekond, vähemalt aastajagu ressursse, kaugtöö võimalikkus ja korralik auto on eeldused saarele elama tulekuks ja püsima jäämiseks. Loodusjõududest ja isoleeritusest tingitud eripärade tõttu on väikesaarel ettevõtjana tegutsemine keerukam. Tuleb arvestada kõrgemate tootmiskulude, logistiliste väljakutsete ja ootamatute ilmastikuoludega. Hooajalisus, vajalike oskustega tööjõu nappus ja ebastabiilsed ühendused muudavad ettevõtjad haavatavaks. Lennuühendus, parvlaeva graafiku sobivus ja reiside tihedus mõjutavad tootmisettevõtte tegevust oluliselt, nõndasamuti ka elektrivarustuskindlus. Netipõhiste teenuste pakkujatele saab määravaks interneti stabiilsus ja kvaliteet. 

Saare ettevõtja eduteguriteks on eksport ja väliskapitali kaasamine. Välismaise oskustööjõu, investorite ja tippspetsialistide tuleku soodustamine teeks siinse ettevõtluskeskkonna oluliselt atraktiivsemaks. Kahetsusväärselt palju on noori ettevõtjaid, kes saarele tulevad, aga paari aasta pärast ikkagi lähevad. Ka tööjõud kolib madala palga ja üürikorterite puuduse pärast suurematesse linnadesse.

Kogukonna toimisel on ettevõtlusel kandev roll. Kui ikka saarel kliente napib, tuleb minna mandrile. Väikeettevõtjad panidki seljad kokku, et avada pealinnas ajutine “saatkond”, ikka selleks, et ennast nähtavaks ja kuuldavaks teha. Saatkonnas peegeldub selgelt, kuidas turist on valmis saare päritoluga puhta toidu ja omanäolise disaini eest rohkem raha välja käima. Kohalikud eelistavad samuti kodumaist, kuid on vägagi hinnatundlikud.

Ilmus Hea Kodaniku talvenumbris.

Hea Kodaniku artiklid valmivad vabatahtlikkuse alusel, kuid tellimise, toimetamise ja ajakirjakaante vahele seadmisega kaasnevad paratamatud kulud. Kui sulle meeldivad Hea Kodaniku artiklid ning tahad toetada nende ilmumist ka edaspidi, toeta meid siin: https://heakodanik.ee/toeta.