Koolitused vabaühendustele

Koolitused vabaühendustele

Iga koolituse juures on ära toodud sisukirjeldus ja seda 8 akadeemilise tunni raames (8×45 min.), kuid vastavalt vajadusele võime muuta nii tundide arvu kui ka kohandada teemasid. Koolitusi ja loenguid on võimalik tellida kõikjale Eestis.

Vabakond ja kodanikuühiskond

Sihtgrupp: avalik sektor, vabaühendused

Koolitajad: Maris Jõgeva

Vahel on hea saada või värskendada oma teadmisi suuremast pildist, millel vabaühendused Eestis tegutsevad. Koolituse märksõnadeks on: kodanikuühiskonna ABC (põhimõisted, statistika), olulisemad trendid vabakonna ning kodanikualgatuse ja avaliku võimu suhete arengus Eestis ja mujal maailmas, vabaühenduste tegevuskeskkonda kujundavad kokkulepped (Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon, kodanikuühiskonna arengukava, vabaühenduste eetikakoodeks, erinevad head tavad jne), põnevamad algatused, inspireerivad näited, levinumad rumalused.

 

Kaasamine

Sihtgrupp: avalik sektor, vabaühendused

Koolitajad: Maris Jõgeva jt

Sel koolitusel peame kaasamise all silmas eelkõige huviliste ja spetsialistide kaasamist otsustamisse, olgu siis avaliku võimu asutustes poliitikakujundamisse või eelnõude, arengukavade jms koostamisse, või vabaühendustes oma seisukohtade, tegevuskavade ja teiste otsuste tegemise puhul.

Pakume nii sissejuhatavat ülevaadet alustavale kaasajale, kes kodanikku või vabaühendust oma silmaga veel näinud pole, kui ka edasijõudnutele, kel on juba esmased teadmised ja vitsad käes ning kaasamisest midagi enam tükk aega kuulda ei taha.

Koolitusel keskendume kaasamise etappidele nagu eesmärgi seadmine, kaasamise kava koostamine, osalejate leidmine ja osalema kutsumine, suhtlus kaasamise käigus, kaasamise meetodid (seda nii loenguna kui ka eri võtteid läbi proovides), konfliktide ennetamine ja lahendamine, otsuse langetamine, osalejatele tagasiside andmine ning kaasamise hindamine.

Samuti oleme valmis rääkima kaasatavate võrgustiku loomisest ja arendamisest ning partnerite ootuste, võimaluste ja vajadustega arvestamisest. Suurematele demokraatiafännidele käsitleme ka põnevamaid kaasamise vorme nagu ühisloome, arutlev demokraatia, kaasav eelarvestamine. Oleme need kõik ise praktikas ära proovinud, nii et saame jagada häid praktikaid avalikust sektorist ja soovitusi katuseorganisatsioonidelt koostöö tulemuslikuks läbiviimiseks.

Lisaks koolitustele oleme valmis nõustajama konkreetsete kaasamisprotsesside kavandamist.

Vaata ka EMSL-i iga-aastaste kaasamise kevadkoolide teemasid (www.ngo.ee/kevadkool) ning loe “Kaasamise käsiraamatut ametnikele ja vabaühendustele” (http://bit.ly/13SdyCA).

 

Hea valitsemine

Sihtgrupp: vabaühendused

Hea valitsemine on moodne käibefraas, mille tegelik sisu ei ole kaugeltki selge. Hea valitsemine seob omavahel võimu õiguspärase teostamise ja eetika ning seab vabaühenduse valitsemise eesmärgiks sellised väärtused nagu selgus, läbipaistvus, vastutavus, avatus ja ausus. Keeruliseks muudab hea valitsemise just see, et nende väärtuste näol on tegemist suurel määral subjektiivsete standarditega, mille sisu sõltub inimeste erinevatest väärtushinnangutest, mõisteskeemidest ja kogemustest.

Koolitusel uurime üheskoos, mis on selle justkui lihtsa ja selge sõnapaari tegelik sisu ja arutleme, kuidas on hea valitsemise põhimõtteid organisatsioonis võimalik järgida. Räägime hea valitsemise põhilistest tunnustest ehk sellest, mida tähendab hea valitsemine organisatsiooni igapäevases toimimises: heade valikute tegemine, avalike huvide kaitstus, läbipaistev ja konsensuslik otsustusprotsess, tulemuste mõõtmine ning vastutavus, heade tavade järgimine (sh eetikakoodeks, annetuste kogumise hea tava, kaasamise hea tava jt). Vaatleme head valitsemist ka selle nurga alt, kuidas juhtimises vastutusvaldkondi jagada ja millised on juhtide põhikohustused, et head valitsemist tagada. Arutleme ka sisu ja juriidika poolt, millele peaks tähelepanu pöörama enne, kui mõne juhtorgani liikmeks kandideerima hakata.

Loe ka “Hea valitsemise” käsiraamatut (http://bit.ly/1akcXsf).

 

Simulatsioonid ja strateegiamängud

Sihtgrupp: vabaühendused, avalik sektor

Koolitajad: Maris Jõgeva

Oleme EMSL-is kindlad, et õppimine toimub kõige paremini siis, kui koolitusel osalejad saavad ise erinevaid ülesandeid lahendada, võimalikke lahendusi proovida, hiljem nende tugevuste või puuduste üle koos koolitajaga aru pidada. Kõik see peab aset leidma rõõmsas ja aktiivses õhkkonnas.

Peamiselt oma suve- ja kevadkoolide jaoks oleme välja töötanud mitmeid simulatsioone ja strateegiamänge, mida saab läbi viia ka erinevate organisatsioonide koolitustel või üritustel, kus osaleb vähemalt paarkümmend inimest. Enamik neist leiab aset fiktiivses Ratta vallas asuvas Karu külas, kus kohalik võim, külaselts ja teised vabaühendused ning rohkem või vähem aktiivsed kodanikud peavad lahendusi leidma erisugustele probleemidele. End ja teisi osalejaid õpivad hirmutaval, ent ka inspireerival viisil tundma alati ka riigi tasandil tegutsejad, ehkki näited on pigem kohalikud.

Kaasamissimulatsioon (kestab 3-4 tundi)

Karu küla lähedale soovitakse rajada karjääri uue maantee ehitamiseks vaja oleva killustiku saamiseks. Ristuvad nelja grupi – avalik võim, ehitusfirma, kohalikud elanikud ja keskkonnaorganisatsioonid – huvid, kõigil on seejuures võimalik teistele nii vastu tulla kui ka neid takistada. Sobivaim lahendus tuleb leida kohtumiste ja läbirääkimiste käigus. Simulatsioon sobib hästi selleks, et õppida kaasamisprotsesse nägema partnerite silmade läbi, katsetada erinevaid taktikaid ning hiljem koos simulatsiooni läbiviijaga analüüsida, milliste tulemusteni ja miks need viisid.

Soovitame simulatsiooni eriti pikemate kaasamisprotsesside alguses selleks, et erinevad osalised saaksid vabas õhkkonnas üksteisega tuttavaks. Simulatsioon sobib hästi ka osaks pikemast kaasamiskoolitusest. Meetodi töötasime välja vabakonna 2007. aasta suvekooliks, hiljem on seda korduvalt läbi viidud erinevate organisatsioonide koolitustel, aga ka ülikoolides kaasamiskursuste raames.

Läbirääkimissimulatsioon (kestab 2-3 tundi)

Ratta vallavalitsus soovib Karu külla rajada peoplatsi, kuid külaelanike soovid erinevad selle asukoha suhtes – kas selle võiks rajada küla keskele, mis tähendaks seal praegu tühjalt seisva vana veski lammutamist, või siis külast veidi välja tühjale maa-alale. Samal ajal vajab vallavalitsus kohalike elanike toetust küla apteegi renoveerimise lõpetamisel. Osalejad jagunevad kolmeks grupiks: vallavalitsus ning vanemad ja nooremad külaelanikud, kõigil on läbirääkimisteks “taskus” omad trumbid, mille pärast ülejäänud osalejatel nende toetust vaja on.

Rõhk on seejuures just läbirääkimisoskustel. Osalejad saavad proovida erinevaid taktikaid oma soovide esitamiseks ja teiste soovidega ühisosa leidmiseks, simulatsioonile järgneb toimunu analüüs. Simulatsioon töötati välja 2009. aasta kaasamise kevadkooli “Targem annab järele?” tarvis.

Kaasav eelarvestamine (kestab 5-6 tundi)

Ratta vallavalitsus koostab valla eelarvet ning on otsustanud ühe osa, investeeringute üle otsustamise anda valla elanike teha. Osalejad kehastuvad valla nelja küla elanikeks, kellest kõigil on omad soovid, mida valla rahaga järgmisel aastal teha tuleb. Simulatsiooni käigus õpitakse järgmiseid oskusi: kuidas inimesi ette valmistada eelarve koostamises osalemiseks, kuidas koguda ideid ning sõeluda välja olulisemaid valikuid, kuidas langetada otsus ning kuidas anda osalenutele tagasisidet. Esmajoones soovitame seda kohalikele omavalitsustele, kes on huvitatud kaasava eelarve koostamisest. Simulatsioon töötati välja 2011. aasta kaasamise kevadkooli jaoks.

Juhtimisvalikute mäng (kestab 2 tundi)

Tegemist on lauamänguga, kus osalejad jagunevad organisatsiooni juhtkonnaks ning kuni kuueks sidusrühmaks (töötajad, liikmed, kogukond, rahastajad, meedia, avalik võim). Mängu käigus läbitakse üks kalendriaasta organisatsiooni tegevusest: juhtkond alustab teatud ressursside ja eesmärkidega ning peab (soovitavalt sidusrühmi kaasates) langetama rea valikuid küsimustes, mida nii juhus kui ka sidusrühmad nende ette panevad. Iga valik toob kaasa uue situatsiooni, mille tulemusel organisatsiooni ressursid (raha, inimkapital ja maine) kas kasvavad või kahanevad, see omakorda mõjutab suutlikkust oma seatud eesmärke saavutada. Mäng töötati välja vabakonna 2010. aasta suvekooli “Kuidas öelda ei?” jaoks ning sobib eriti hästi organisatsioonidele, kes mõtlevad läbi oma strateegiat.

Eestkoste/huvikaitse

Sihtgrupp: Vabaühendused

Koolitajad: Maris Jõgeva

Huvikaitse ehk eestkoste on teenuste osutamise kõrval üks kahest vabaühenduste peamisest ülesandest ühiskonnas. Sellega mõjutatakse kedagi teist – olgu siis avalikku võimu, äriettevõtteid või ka avalikku arvamust – tegutsema endaga samade eesmärkide nimel ning nõnda on ühiskonnas võimalik saavutada märksa suuremaid muutuseid kui omaette pusides.

Koolitusel räägime huvikaitse olemusest, plaanimisest ning erinevate tegevuste võimalustest ja ohtudest (kirjalikes konsultatsioonides ja töörühmades osalemisest kuni meeleavalduste korraldamiseni), püüdes leida nende hulgast koolitusel osalejate eesmärkide, võimaluste ja stiiliga sobivaid. Õpime tundma “vastaspoole” töökorraldust, ootusi, vajadusi ja võimalusi. Vaatame, kuidas kaasata liitlasi ning mõõta ja hinnata huvikaitse tulemusi. Tugineme nii EMSL-i enda paarikümne aasta pikkusele kogemusele huvikaitsjana kui ka paljude teiste Eesti ja muu maailma vabaühenduste praktikatele.

Loe ka käsiraamatut “Hea huvikaitse: kuidas kaasata liitlasi ja mõjutada otsuseid?” (http://bit.ly/12CcFeN)

Analüütilise kompetentsi arendamine

Sihtgrupp: vabaühendused

Analüütiliste oskuste kasutamine muudab töö tulemuslikumaks seeläbi, et vabaühenduse ettepanekud on paremini läbi mõeldud, neid on lihtne põhjendada ning seega kasvab tulemuslike otsuste hulk. Analüütiliste oskuste kasutamine on oluline nii siseriiklikul kui Euroopa Liidu tasandil kaasarääkimises.

Lisaks on analüütilisi oskusi vaja uute konsulteerimissuhete tekkimise puhul:  kui ühendus jagab seisukohti riigiasutusele, kellega pole varem suheldud, on ideid lihtsam põhjendada. Tulemuslikud otsused ei pea sündima keerulise teadusliku analüüsi tulemusena, ka lihtsamate meetodite kasutamine aitab oluliselt kaasa avaliku võimu algatatud eelnõude kommentaaride kaalu suurendamisele. Seega aitab analüütiline lähenemine tõsta konsulteerimise sisulist kvaliteeti ja tagada seda, et ettepanekutega arvestatakse.

Täpsemalt käsitletakse ja õpitakse järgmisi teemasid: kuidas on mõtekas ühiskondlikku probleemi uurida, kuidas tuvastada probleemi põhjuseid, kuidas leida häid ideid probleemi lahendamiseks, kuidas esitada analüüsi tulemusi otsustajatele? (et tagada pakutud uute lahenduste sisuline arutelu ja  tõsiseltvõetavus ning kuidas hinnata elluviidud lahenduse tulemuslikkust? (kas see lahendab tegeliku probleemi, kas probleem on lahenenud just pakutud tegevuse tulemusena, kas midagi oleks veel vaja lisaks teha jne.)

Töö liikmete ja võrgustikuga

Sihtgrupp: vabaühendused

Koolitajad: Maris Jõgeva

Sageli öeldakse, et liikmed ja võrgustik (inimesed-organisatsioonid, kes pole küll seaduse mõttes liikmed, ent osalevad ühel või teisel moel vabaühenduse tegevuses, näiteks vabatahtlike, annetajate, partnerite, kasusaajate või muus rollis) on meie suurim vara. Nagu muude varadega, võib ka sellega ringi käia mitmel moel: seda tühja-tähja peale raisates, kasutult seista lastes või siis teadlikult ja tulusalt rakendades ja arendades. Koolitusel räägime erinevatest organisatsioonimudelitest ning sellest, miks on liikmetel ja võrgustiku liikmetel vaja organisatsiooni ning vastupidi.

Õpime, kuidas saavutada vastastikku kasulikku ja edasiviivat suhet. Vaatame, kuidas liikmeskonda ning võrgustikku luua, hoida ja arendada, kuidas tekitada head organisatsioonikultuuri, jagada ülesandeid, korraldada info liikumist ning kaasata (võrgustiku) liikmeid organisatsiooni tegevuste plaanimisse, otsustamisse ja elluviimisse.

Loe ka artiklit “Mesinik või mesipuu?” (Hea Kodanik 2/2012, lk 16-19, http://bit.ly/141szNb) ja teisi samas ajakirjanumbris ilmunud liikmete- ja võrgustikuteemalisi artikleid.

Nõu ja jõuga strateegiaarutelude läbiviimisel

Sihtgrupp: Vabaühendused

Kui ees seisab organisatsiooni strateegia planeerimine, arengukava koostamine ja tundub, et oma jõududest ei piisa, siis nüüdsest on hea võimalus kutsuda koosolekute ja arutelude läbiviimiseks appi välisekspert. EMSL on ise sellist võimalust korduvalt kasutanud ja alati leidnud, et nii liiguvad koosolekud jõudsamalt. Võime teilegi appi tulla ja uue pilguga strateegiaarutelul kaasa lüüa.

Projekt kui võimalus

Sihtgrupp: Vabaühendused

Koolitajad: Maris Jõgeva

Kuigi elujõuline vabaühendus ei tegutse projektipõhiselt, ei tähenda see, et vabaühendused ei peaks aeg-ajalt ka projektidele mõtlema. Me ei saa sellest üle ega ümber, et projektidel on vabaühenduste tegevuskavades oma roll nagu ka projektirahastusel vabaühenduste eelarvetes oma osa.

Koolitusel räägime sellest, millist osa tegevusest “projektiks” lugeda ning milliseid töövahendeid ja meetodeid asjakohase, teostatava ja mõjusa projekti planeerimiseks kasutada. Jagame näpunäiteid projektitaotluse koostamiseks ja ka selleks, kuidas ühitada üksikuid projekte organisatsiooni tegevuskava ja eelarvega. Lisaks räägime projekti elluviimisel tekkida võivatest takistustest ja nendega toimetulekust, tulemuste ja mõju hindamisest.

Vaata lisaks ka juhendit vabaühenduse projektitaotluse koostamiseks (http://bit.ly/HKOB2B).