artikkel

Kaasav eelarve sunnib linlased läbi mõtlema, arutlema ja kaasa rääkima

laine
Kaira Västrik 13. aprill 2016
Foto: Mari Öö Sarv ja Kitty Mamers

Mõnikord ei saa kodanik arugi, et ta haritud sai. Hea Kodaniku kodanikuhariduseteemalises numbris esitleme kolme vahvat kodanikuhariduslikku algatust, mis utsitavad meid rohkem mõt­lema, osalema, vastutama, tasakaalustama, kuulama, arutlema ja sõna sekka ütlema – isegi kui seda otseselt ei paluta teha. Ning mis kõige tähtsam: ei midagi kohus­tuslikku ja ei mingit tuupimist.

Brasiilias linnaosadevahelise võrd­suse eesmärgil sündinud kaasav eelarve toob kogukonnad kokku arutlema, mida nad kõige enam vajavad: mänguväljakut, festivali, ujumiskohta, korras parki … Kui aga kogukonnad juba arutlema kogunevad ja linnaeelarve tegi­jatele oma ettepanekud saadavad, saavad linlased kogemuse kogunemisest ja osale­misest, panevad mujalgi ümbritsevat roh­kem tähele ja julgevad rohkem oma arva­must välja öelda.

Kaasav eelarve aitab tagada kohaliku omavalitsuse eelarve läbipaistvust, kaasata kogukonda raha kasutamise prioriteetide seadmisse, parandada demokraatlikku kultuuri, tekitada kodanikes huvi, suu­rendada osalusdemokraatiat. Sellega annab parandada elanike arusaama linnaeelarvest ja selle kujunemisest, parandada koostööd kogukondade vahel, leida lin­na-­valla valupunktidele leevendust, viia ellu mõni päris uus idee – kokkuvõttes on see üks päris tõhus kodanikuhariduse programm.

Eestis hakkas 2011. aastal esimesena kaasava eelarve rakendamist kavandama Tartu, E-­riigi Akadeemia toetas nõuga. 2013. aastal järgmise aasta eelarvet planee­rides saidki tartlased sõna sekka ütelda. Oma hääle tegi kuuldavaks 2645 inimest, mis on küll väike protsent linlaste hulgast, kuid avanguks sobib seegi. Ideid esitati 158, lõplikule hääletusele jõudis 74 ideed.

Tartu jätkas kaasava eelarvega ning aasta hiljem otsustati, et kaasava eelarve real oleva 140 000 euro eest viiakse ellu kaks linlaste ideed ning igale hääletajatele anti ühe asemel kolm häält. Ideid esitati nüüd 92, neist lõpphääletusele jõudis 25, oma hääli kasutas 1938 linlast.

Tänaseks on Tartul järgijaid – kaasava eelarvega jändavad Viljandi, Kuressaare, Rapla, Kose, Lüganuse, Tapa, Kiili, Puhja, Otepää ja Elva. Praktika näitab, et väikes­ tes kohtades on aktiivsus suurem. E­-riigi Akadeemia eksperdi Kristina Reinsalu sõnul on kõige olulisem ideede autorite suur aktiivsus. Ta toob välja, et enamasti eelistatakse praktilisi ettepanekuid, kuid ta isiklikult loodab, et tulevikus tuleb esile atraktiivsemaid ja visuaalsemaid ideid.