artikkel

Kuidas juhtida vabatahtlikke?

laine
Lauri Luide, Aune Lillemets, Toomas Roolaid 30. juuli 2019
Foto: Aune Lillemets

Suur osa vabaühendusi sõltub inimeste vabatahtlikust panusest. Küsisime vabatahtlikega palju kokkupuutuvatelt inimestelt, kuidas nende motivatsiooni kõrgel hoida. LAURI LUIDE jagas soovitusi, mida kindlasti tähele panna, ning AUNE LILLEMETS ja TOOMAS ROOLAID soovitusi, mida omakorda kindlasti mitte teha.

Kuidas vabatahtlikke hoida?

Proovime Eestis järele jõuda Skandinaavia maadele, kus vabatahtlik tegevus on enamiku inimeste jaoks argielu tavapärane osa. Siinmail näeme seda paraku veel pigem hobina, millega tegelevad need, kellel aega üle või karmavõlg suur.

Hiljutisest Balti Uuringute Instituudi läbiviidud uuringust selgus, et iga teine inimene on viimase viie aasta jooksul vabatahtlikuna midagi teinud. Näib, et see osakaal liigub tõusvas joones, mis tähendab, et ühendused peaksid olema valmis vabatahtlikke hästi vastu võtma ning pakkuma neile tähendusrikkaid ja innustavaid tegevusi. Entusiastlikumad vabatahtliku töö arendajad kurdavad aga pidevalt selle üle, et abistajaid koheldakse lihtsalt tasuta tööjõuna. Neile seatakse tavatöötajatega võrdväärsed ootused, mõnikord isegi suurem koormus ja vastutus, ent nad  jäetakse piisava juhendamise ning tunnustamiseta. Sellise suhtumisega õpid kiiresti ja valusasti, et vabatahtlik ei saa ega tahagi palgatöölist asendada.

Miks vabatahtlikke siis üldse kaasata, kui nad palgatöölistega võrreldavat tööd ära teha ei pruugi, aga röövivad juhendamiseks vajalikku aega ja energiat? Kui teha ära korralik eeltöö huvide, võimete ja eelistuste kohta, siis võivad vabatahtlikud panustada tavatöötajatega täiesti võrdsel määral, mõnikord isegi rohkem. 

Näiteks asus Vabaühenduste Liidus hiljuti tööle üks vabatahtlik, kes on oma erialases töös viinud läbi palju uuringuid, kogunud keeruliste küsimuste kohta taustinfot ja täitnud muid sarnaseid ülesandeid. Ta naudib sellist tööd. Vabaühenduste Liidu ühe eesmärgi elluviimiseks oli vaja uurida põhjalikult rahvusvahelisi praktikaid ja kogemusi, et nendest õppida. Töötajal, kellele selline tegevus ei meeldi, oleks tõenäoliselt kulunud kümneid piinarikkaid tunde. Vabatahtlik aga nautis talle usaldatud ülesannet ning täitis selle poole kiiremini.

Teine oluline argument vabatahtlike kaasamiseks on suhete parandamine ja avatuse  suurendamine kogukonnas. Kes poleks mõelnud, et tema ühendusel võiks olla rohkem toetajaid  – rohkem neid, kes hoolivad sellest, mida me teeme, rohkem neid, kes käiksid meie korraldatud üritustel, osaleksid sotsiaalmeedia kampaaniate levitamisel ja paljus muus sarnases? Uste avamine heasoovlikele aitajatele on märk sellest, et tegemist on avatud, ausa ja tööka organisatsiooniga, mille tegevus ja missioon läheb korda teistelegi.

 Vabatahtlike jaoks pole midagi hullemat, kui avastada, et neid tegelikult ei taheta, nendega ei osata midagi peale hakata või et nende panus on pigem koormaks kui abiks. Kui vabatahtlike hulk ja panus suurenevad, saavad ka vabaühendused rohkem nende abile loota ja ehk viia ellu midagi, mida ilma ei nendega ei suudetaks.

Siit neli soovitust, kuidas olla hea vabatahtlike kaasaja.

1. Tea, mida ja keda sul vaja on 

Enne kui hakkad vabatahtlike kaasamise peale mõtlema, veendu, et sul on ülevaade, keda ja mille jaoks sul ülepea tarvis on. Tee nimekiri võimalikest tegevustest ja vajaminevatest oskustest. Nimekirja saab pidevalt täiendada ja ei tee ka paha, kui panna see organisatsiooni kodulehele, kus tulevased võimalikud vabatahtlikud sellega tutvuda saavad. Ideede puudusel võid inspiratsiooni koguda kogukonnapraktika programmist: www.heakodanik.ee/kogukonnapraktika-tegevused/.

2. Anna vabatahtlikele vabadust

Jah, on neid, kes vajavad, et neil kätt hoitaks, neid pidevalt julgustataks ja kontrollitaks, aga vabatahtlik saab üldiselt indu sellest, kui lubada tal kaasa mõelda ja ise väiksemaid otsuseid vastu võtta. See annab vastutuse ja suurendab kohusetunnet. Vabatahtlike puhul muretsetakse sageli nende usaldusväärsuse pärast, kuna ükski leping ega reegel ei hoia neid ühingus kinni. See hirm tuleneb aga sageli vabatahtlikele antud ülesannete ebavajalikkusest ja jagatud vastutuse vähesusest, mistõttu vabatahtlikud ei tunne end vajaliku osana algatusest.

3. Räägi vabatahtlikega 

Kommunikatsioon, kommunikatsioon, kommunikatsioon. Avatud ja pidev suhtlus loob avatud õhkkonna ja usalduse, olgu ülesannetega edenemist jälgides, töökeskkonda luues või isiklikel teemadel arutades. Avatud ja usaldavas keskkonnas suudab inimene alati loomingulisemalt ja vabamalt mõelda.

4. Ütle aitäh! 

Kui tahad, et vabatahtlik jääks sinuga pikaks ajaks või tuleks tagasi, siis ära unusta teda tänada. Üks suuremaid probleeme vabatahtlike kaasamise juures on see, et nad ei tunne ennast väärtustatuna. Nagu on olemas viis põhilist armastuse keelt, on need sarnaselt olemas ka tänamisel. Mõnele meeldib, kui tänatakse isiklikult ja vaikselt, mõni tahab kõikide ees tänukirja saada, mõnele meeldiks äramainimine sotsiaalmeedias. Rusikareegel on aga see, et tänulikkust peab välja näitama.

Kui sa neid lihtsaid reegleid järgid, võib sinu organisatsioonist saada järgmine vabatahtlike keskus, kuhu abipakkujaid tuleb aina juurde ning nad ka jäävad sinuga. Siiski tasub meeles pidada, et vabatahtlike kaasamine pole imerohi, mis lahendab kõik probleemid. Nende kaasamine võib olla aeganõudev, väsitav, tüütu, raske. Kui aga läheb hästi, siis on võimalik viia oma ühendus uuele tasemele pea igas valdkonnas. Mis muud, kui mõtle tegevused läbi, pane üleskutse oma kodulehele, sotsiaalmeediasse või Vabatahtlike Väravasse ning hakka neid näpunäiteid rakendama.

Lauri Luide, Vabaühenduste Liit

Kuidas vabatahtlikest lahti saada?

Oleme vabaühendustega töötades tihti näinud, kuidas juhid toimivad enda arvates efektiivselt, aga unustavad arvesse võtta vabatahtliku ootusi ja vajadusi. Teiste möödapanekutest on hea õppida. Või siis järgige meie iroonilisi antisoovitusi täht-tähelt ja vabatahtlik kaob teie juurest varsti!

1. Keskendu süsteemide, mitte suhete loomisele

Aeg on ikkagi ju raha, seepärast piisab, kui vabatahtlikule korra ära rääkida, mida ta tegema peab. Hiljem tasub juttu teha siis, kui märkad vigu. Vabatahtliku emotsioonidega tegelemine on väga ajakulukas, nii et põgene pärast tagasiside andmist kähku! 

Liiga sõbralik ja soe suhtlemine viib üldiselt tööviljakust alla. Kui vabatahtlikud tunnevad end turvaliselt, siis nad ei pinguta enam. Kuna enamik vabatahtlikke on nagunii organisatsiooniga lühikest aega seotud, siis pole mõtet oma energiat suhte loomisele kulutada.

2. Näita välja, et iseseisev mõtlemine ja tegutsemine ei ole vabatahtlike puhul teretulnud

Kõige parem on vabatahtlikele täpselt ette öelda, kus, kuidas ja mida nad tegema peavad. Nad ei tunne organisatsiooni tausta ja seetõttu on nende pakutud alternatiivsed tegutsemisviisid nagunii kasutud. Liigne vabaduse andmine ainult soodustab igasuguste tüütute nõudmiste teket.

Erandiks on väga kiire aeg, mil võib vähem tähtsate ülesannete täitjad üldse juhendamata jätta. On võimalik, et nad saavad siiski hakkama. Või kui nad läbi kukuvad, siis pole vähemalt nende peale aega raisatud.   

3. Pärast esialgset juhendamist nõua, et vabatahtlik saaks ise hakkama, tema hirmudega tegelemine pole sinu ülesanne

Mõnes ühenduses kulutatakse vabatahtlike väljaõppele mõttetult aega, näiteks mängitakse nendega võimalikke ettetulevaid olukordi läbi. Kõige paremini õpetab ikkagi elu ise. Kui vabatahtlik kriisiolukorras üksi hakkama ei saa, siis ongi tal aeg lahkuda.

Ära muutu ka pehmeks või vasta kõnedele kohe – hätta jäänud vabatahtlik ei pea kohe abi saama. Tema töölõik ei ole ju nii kriitiline, küll ta pärast saab teada, mis valesti tegi.

Kui jälgid neid kolme soovitust, saad vabatahtlikust kindlasti lahti. Samu põhimõtteid võid kasutada ka oma töötajate puhul.     

Kõige olulisem on meeles pidada, et suhtleksid võimalikult vähe ja ei uuriks vabatahtliku ootusi lähemalt! Nagunii on need väga subjektiivsed ja muutuvad ajas. Küsimise asemel eelda kõike ise! Kui näiteks moodustad oma peas viis eeldust, siis tõenäosus, et kõik täppi läheb, on 0,5 x 0,5 x 0,5 x 0,5 x 0,5 = 3%. Üpris kindel värk, et paned mööda ja vabatahtlik lahkub. Võit!

 “Soovituste” aluseks on MTÜ-dele koostatud “motivatsiooni tabureti” tööriist. Vaata õppevideot: http://bit.ly/mot-taburet.

Aune Lillemets ja Toomas Roolaid, vabaühenduste nõustajad

Materjalide valmimist rahastas Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital projekti „Vabaühendused suutlikumaks läbi õpioskuste arendamise“ kaudu. Materjali lähtepunktiks on Richard M. Ryani and Edward L. Deci isemääratlusteooria.

Ilmus Hea Kodaniku juhtimisteemalises suvenumbris.