artikkel

Kuidas olla parem kodanik? #3

laine
Foto: Katre Liiv

Mõju, kaasamise ja hea huvikaitse nüansid vajavad pikka tööd. Mida aga võtta ette nüüd ja kohe, et olla pisut parem kodanik? Küsisime neljalt organisatsioonilt praktilisi soovitusi. Neid jagab Nähtamatud Loomad.

Maailm meie ümber vajab häid kodanikke ja hoolivat käitumist rohkem kui kunagi varem. Eesti kodanikuühiskond on viimastel aastatel tugevaid edenemismärke näidanud, aga arenguruumi on veel palju, kui võrrelda osalusprotsenti MTÜde või muude organisatsioonide tegevustes ning annetamiskultuuri. Mida saab aga teha iga üksikisik, et olla parim versioon iseendast ja langetada valikuid, mis ehitavad jätkusuutlikumat ja ühtsemat homset? 

1. Ole see inimene, kes aitab teisi

Üks levinud kognitiivseid mõttevigu on kõrvalseisja (ka pealtvaataja) efekt. See tähendab, et meil kõigil on psühholoogiline kalduvus abivajajat märgates pigem pilk ära pöörata ja arvata, et küll keegi aitab, mis mina siin nüüd ikka peale hakkan. Seda kalduvust arvestades on eriti oluline, et me ei laseks sel mõtteveal enda üle võimust võtta ja sekkuksime, kui näeme kas tänaval võõrast inimest abi vajamas või sotsiaalmeedias mõne heategevusühingu abipalvet või kuuleme tuttavat kurtmas muret, mille puhul saaksime tegelikult aidata. Kollektiivne üksteise toetamine on samm ühiskonna poole, kus valitsevaks väärtuseks on ühtehoidmine ja kus lõhestavatel või ülinegatiivsetel poliitilised signaalidel on raskem kanda kinnitada, sest ühiskondlik hoiak ei soosi seda. 

2. Heategevusühingutes panustamine on äge 

Eestis on terve hulk põnevaid organisatsioone, kes lahendavad ühiskondlikult olulisi probleeme. Vabatahtlikuna õla alla panemine, et olla osa suundumusest probleemide lahendamise poole, on otsus, mida ilmselt ükski inimene elu lõpus langetatud valikutele tagasi vaadates ei kahetse. Sisukas vaba aja veetmine, uued sõbrad, mõttekaaslastega ühiselt tegutsemine ning ühiskonnale tagasi andmine on vaid mõned märksõnad, mis heategevusühingutes panustamisega kaasnevad. Organisatsioonid, kes mõõdavad oma mõju ja toovad tõhusalt leevendust ühiskondlikele kitsaskohtadele, pakuvad tiimiliikmetele veel eriti palju motivatsiooni, sest näed muutusi ka andmete kujul. Leia enda lemmikorganisatsioon ja näita eeskuju ka sõpradele, hakates vabatahtlikuks! 

3. Vastutustundlikud valikud toidulaual on lihtsamad kui kunagi varem

Toit on igapäevane osa meie elust. See on ka hea võimalus langetada jätkusuutlikumaid, keskkonnasõbralikumaid ja loomade heaolu arvestavaid valikuid. Kui tarbid mune, eelista vabalt peetavate kanade omi. Planeerides toidulauda, võid arvestada riiklikke toitumissoovitusi, mille kohaselt on päevane soovituslik lihakogus umbes 1-2 tikutopsi suurune kogus. Kui tarbid lihatooteid, hoia pilk peal, et piirduksid selle kogusega – keskmine eestlane tarbib praegu päevas umbes kolm korda soovituslikust rohkem. Vähendades lihatarbimist, hoolitsed oma tervise eest, panustad toidulaua keskkonnajalajälje vähendamisse ja toetad ideed, et loomi ei pea mõttetult suures ja ka inimtervisele kasutus koguses tööstusfarmides kasvatama, et nad lihaks teha. 

4. Igakuine püsiannetus aitab rohkem, kui sa aimata oskad

Kui vormistad heategevusühendusele kümneeurose püsiannetuse, panustad heategevusse edukamalt kui enamik kaasmaalasi – see igakuine panus asetaks sind Eesti lahkeimate annetajate hulka. Tõhusad heategevusühendused saavad tänu püsiannetajatele ehitada üles asjatundmise, kogemuse ja teadmised, kuidas efektiivselt ühiskondlikke probleeme lahendada. Sinu poolt kümnekas, organisatsiooni poolt lahendused ja ühiskondliku heaolu suurendamine – päris hea diil! 

5. Internetiaktivism ja petitsioonid on panustamiseks väga head viisid 

Kui vabatahtlikuks minemiseks ja mõnes organisatsioonis panustamiseks aega napib, jaga oma seisukohti aktiivse kodanikuna veebi ja sotsiaalmeedia vahendusel. Sõbralikud, efektiivse kommunikatsiooniga ja harivad sotsiaalmeediapostitused on hea viis oma panus anda, kui muuks parasjagu aega ei ole. Südamelähedasele petitsioonile kaasteksti kirjutamine, et sõpru allkirjastama kutsuda, on oluline ja hea. Sotsiaalmeedias infot jagades ole kindlasti allikakriitiline ja kirjuta sõnum viisil, nagu sulle meeldiks, et sinuga räägitaks teemadel, millest sa veel midagi ei tea. Ilmselt on head märksõnad korrektne keelekasutus, mitte-hukkamõistvus inimeste suhtes, kes pole veel probleemiga kursis või pole astunud samme kindla teema suunas, ühisosa leidmine ja ühiste väärtuste välja toomine. 

Need viis soovitust on jäämäe tipuke kodanikuna panustamiseks, aga siiski ülioluline selle koha pealt, kuidas me saame ümbritsevat mõjutada. Oleme Eestis viimastel aastatel näinud, kuidas ka väike grupp inimesi suudab olulisi teemasid välja tuua – kas meediakajastuste või seadusemuudatustena. Seega on oluline uskuda enda mõjusse ja tegutseda eeldusega, et sinu panus on tähtis. Kes meist ei tahaks elada ühiskonnas, kus meid ümbritsevad jõustatud kodanikud, kes räägivad olulistes asjades kaasa ega oota, et riik kõik probleemid lahendaks, vaid sekkuvad seal, kus nad ise asju paremaks saavad teha? Teeme selle unistuse aktiivsete kodanikena teoks!

Kirja pani Kristina Mering

Ilmus Hea Kodaniku talvenumbris.