Maris Jõgeva: Mida lähinaabritelt vabaühenduste rahastamise kohta õppida

Maris Jõgeva 23. oktoober 2017

Foto: Alari Rammo

Reedel rääkisid Eesti, Rootsi ja Läti vabakondlased Riias vabaühenduste elujõulisusest ning sellest, milliste sammude ja konkreetsete meetmetega vabaühenduste ressursipuudust leevendada. Eestist rääkisid seminaril kaasa Jane Ester Praxisest ning Maris Jõgeva EMSList.

Kui Eestis juba näeme annetamise ja annetuste kogumise kultuuris positiivseid märke, siis lätlaste hinnangul on annetamine püsinud 20 aastat muutusteta. Samal ajal ei ole tekkinud ka riigi ja vabaühenduste vahel koostöökultuuri, mis võimaldaks ühingutel osaleda strateegilisemalt hariduse-, maaelu-, sotsiaalhoolekande- või teistegi valdkondade arendamises ühes kindlustunde ja stabiilsema rahastusega. Vabaühenduste rahastamine on olnud suuresti projektipõhine, sõltunud paljuski välisabist ning riigil ei ole visiooni sellest, millises suunas ja kuidas vabakonna arengu toetamisel edasi liikuda. Kuigi eraisikud ei ole olnud väga altid ühiskondlike probleemide lahendamisse oma osa andma, on äriühingute roll vabaühenduste toetamisel siiski mitmeid kordi suurem kui Eestis.

Eestis on hoolimata väikesest sättimise vajadusest partnerlus vabaühenduste ja riigi vahel täitsa olemas ning toimib ka rahastamine. Räägime pigem sellest, kuidas olemasolev saada mõjusamaks ning paremini toimivaks – Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu saaks vabaühenduste osalemist, võimekust ja mõju suurendada kui fondil oleks enam ressursse ning ministeeriumitel parem ülevaade sellest, kuidas fondi kodanikualgatuse toetamiseks oma valdkonnas paremini kasutada. Ministeeriumid võiksid minna üle läbimõeldud starteegilise partnerluse lepetele ning hinnata koostööpraktikaid rahastamise juhendmaterjaliga võrreldes.

Eraraha rohkemaks kaasamiseks on aga vaja teha annetamine ja annetuste kogumine lihtsamaks, annetamiskultuuri saaks tugida maksupoliitiliste meetmetega. Näiteks on valitsuse ja vabaühenduste ühiskomisjon rääkinud läbi ning komisjoni juhtiv siseminister Andres Anvelt lubanud valitsuse teiste liikmetega arutada edasi maksusoodustuste piirmäärade tõstmist, maksutagastuse mugavat suunamist, kokkulepitud töötasust osa annetuseks vormistamist jms.

Rootslaste jaoks ei ole annetamise põhiküsimus rahas, vaid see on eelkõige märk ühiskonnas osalemisest. Selleks, et kodanikud ei vaataks ühiskonnas kripeldavast mööda, vaid mõtleks kaasa ja annaks väiksegi osa probleemide lahendamisse, on vabaühendustel vaja olla tegevusega tasemel, teha seda, millel mõju, olla läbipaistev ning hoida usaldust. Viimastel andmetel annetab keskmiselt leibkond 3,2% oma tulust. Samas nähakse ka Rootsis vajadust läbimõeldumaks partnerluseks riigiasutuste ja vabaühenduste vahel.

Üksteiselt on õppida ühtteist ja plaan on edasist aruteluringi Läänemere äärsete riikidega veelgi laiendada. Seni aga töötab igaüks oma riigis huvikaitsega edasi, Läti katusorganisatsioon Civic Alliance alustab näiteks oma riigi valitsusega läbirääkimisi memorandumi põhjal, milles on muuhulgas järgmised punktid:

Poliitikaettepanekute edasiviimiseks on vaja üht vastutajat valitsuses, kelle ülesandeks jääks ettepanekute mõjuanalüüsid, sihtrühmadega konsulteerimine, tegevuskavade koostamine (mh ka kodanikuühiskonna arengukontseptsioon).
Vabaühendused tuleb süsteemsemalt kaasata poliitikakujundamisse, korraldada esindajate valikuks avalikud konkursid ning leida võimalused nendelt saadava eksperiisi läbipaistvaks ja õiglaseks kompenseerimiseks.
Vabaühendused tuleb kaasata riigieelarve koostamise aruteludesse: riigieelarve tuleks igal aastal piisavalt varakult võtta teemana vabaühenduste ja valitsuse ühiskomisjoni päevakorda ning komisjonile peavad jääma võimalused ettepanekute tegemiseks eelarve prioriteetide osas.
Jätta riigiettevõtetele võimalus annetada avalikes huvides tegutsevatele vabaühendustele ning avalikes huvides tegutsevate organisatsioonide hulka lugeda ka mõttekojad ja huvikaitseorganisatsioonid.
Riigieelarvest rahastatud vabaühenduste fondi vahendeid tuleb suurendada ning fondi administreerida jätta rohkem riigieelarvelisi rahastusprogramme, sh parlamendi eraldised, riigiettevõtete annetused nagu ka võimelike uute süsteemide abil kogutavad annetused.
Vabaühenduste osalemine majandustegevuses tuleb seada tugevamatele õiguslikele alustele.
Annetamise soodustamiseks tuleb tõsta maksusoodustuste piirmäärasid. Ka riik saab filantroopia arengut toetada, luues eraisikutele ning ettevõtetele võimalus riigilt saadud maksusoodustuse suunamiseks edasi mõnele vabaühendusele.
Luua kaasfinantseeringuprogramm rahvusvahelistele projektidele.
EMP/Norra rahastusest arvestada piisav osa vabaühenduste programmile (vähemalt 10 mil eurot).
Rakendada kodanikuühiskonna toetamisel uusi viise: osa hasartmängumaksust vabaühenduste projektidele; riigiettevõtete kasumist suunata osa vabakonda, jt.

Reedest seminari saab järele vaadata järgmistelt linkidelt:

Dace Akule

LV http://cdn.tiesraides.lv/tiesraides.lv/20171020161258_tiesraides.lv.stereo.29_1

ENG http://cdn.tiesraides.lv/tiesraides.lv/20171020161330_tiesraides.lv.stereo.29_1

Kristīne Zonberga

LV http://cdn.tiesraides.lv/tiesraides.lv/20171020161344_tiesraides.lv.stereo.29_1

ENG http://cdn.tiesraides.lv/tiesraides.lv/20171020161410_tiesraides.lv.stereo.29_1

Estonia

LV http://cdn.tiesraides.lv/tiesraides.lv/20171020161502_tiesraides.lv.stereo.29_1

ENG http://cdn.tiesraides.lv/tiesraides.lv/20171020162002_tiesraides.lv.stereo.29_1

Sweden

LV http://cdn.tiesraides.lv/tiesraides.lv/20171020161608_tiesraides.lv.stereo.29_1