artikkel

Muljeid AVP tippkohtumise avapäevast

laine
7. september 2023
Foto:

Vabaühenduste Liidu huvikaitse spetsialist Maarja-Liisa Kapaun jagab muljeid ja mõtteid AVP tippkohtumise avaürituselt.

5. septembril toimunud kodanikuühiskonna bootcamp oli avatud valitsemise partnerluse (AVP, open government partnership) tippkohtumise avaüritus. Selle puhul kogunes Telliskivisse umbes 500 kodanikuühiskonna ja avatud valitsemise partnerluse esindajat üle maailma. Paljud nendest olid tippkohtumisel esimest korda, sarnaselt minule, mis selgus moderaatori küsimuse peale tõusnud rohkeid käsi nähes. Kohtumise avasid oma mõtetega Anabel Cruz, Sabina Bellotti, Aidan Eyakuze ja Ott Karulin. Nende arvamusi avatud valitsemise partnerluse ja selle rahvusvaheliste eesmärkide kohta oli huvitav kuulda, kuna öeldi nii positiivset kui ka negatiivset. 

Näiteks nimetati avatud valitsemise partnerluse visiooni sütitavaks ja ambitsioonikaks, milles leiduv kollektiivsuse  aspekt viib edasi, kuid samas pakub väljakutseid. Sellest tulenevalt nimetas Anabel Cruz AVP edenemise peamiseks vajaduseks tugevaid ja paigas väärtustega organisatsioone, mis aitaksid reformi edasi viia. Samuti tuleks tema hinnangul teha (koos)tööd valitsustega. AVP tuleb muuta normiks, veenda AVP strateegia kasulikkuses poliitilisi liidreid, valitsusi ja neid, kes sellesse ei usu. Selle saavutamiseks on vaja teha koostööd AVP kogukonna sees. 

Anabel Cruzi hinnangul tuleb kodanikuühiskonda hoida AVP prioriteedina number 1, hoides käimas pidevat debatti ja kaasates neid uute väljakutsete lahendamisse. „Peame tulevastel aastatel selles valdkonnas progressi demonstreerima,“ lisas Cruz. Ott Karulini hinnangul tuleb esmalt pöörata fookus riigiametnikele, kellele on vaja edasi anda oskus ja harjumus analüüsida tegevusi ja protsesse AVP eesmärkide perspektiivist. Aidan Ayakuze hinnangul tähendab AVP paljudes riikides inimeste jaoks juba midagi sisulisemat (inimesi kaasatakse otsustesse, mis puudutavad nende elusid) ning see ei ole enam kauge ja abstraktne teema. 

Siiski esitati paneelarutelu küsimuste voorus rohkem küsimusi, mis puudutavad AVP rakendamist erinevatel tasanditel ja selle põhimõtete leviku kiirendamist. Vastustena jäid kõlama peamiselt: kodanikes poliitikakujundamise vastu huvi tekitamise vajadus; erinevate ühiskonnagruppide ühtne kursivõtt AVP suunal; õigesti paika pandud protsessi järgimise vajadus; usaldusväärsete ja ressursikate vabaühenduste vajadus ühiskonnas. 

Avapaneeli lõppedes liikus rahvasumm Fotografiska ette ühispilti tegema, mille järel jaguneti Erinevate tubade klubis aruteluringidesse. Oli väga meeldiv kogemus jagada aruteluruumi nii paljude riikide esindajatega, kel kogemusi väga laial skaalal. Aruteluringide peamiseks eesmärgiks oli omavaheline kogemuste jagamine, mida (nagu tõdeti ka arutelu lõpus) võib tegelikult teha igapäevaselt ja palju rohkem, kui tehakse. Vaid oma riigi siseselt ei pruugi leida neid näiteid, mis olukorras kõige kasulikumad on, tõdes meie aruteluring üksmeelselt. 

Näiteks oli pikalt teemaks andmete kättesaadavus ja erinevate riikide esindajad rääkisid, mida selles vallas ette võetakse või mis on peamisteks takistusteks. Samuti puudutati AVP põhimõtete rakendamist riiklikul ja kohalikul tasandil poliitikakujundamises. Leiti, et poliitikakujundajatele on vaja teha väärtuspakkumine, et soodustada neid AVP põhimõtetest enda jaoks kasu leidma. Samas tõdeti ka ühiselt, et seda väärtuspakkumist on vaja teha ka kodanikuühiskonnale. Ületada tuleb igipõline riigi ja kodanikuühiskonna lõhe, ehitades selleks üles usaldust. „AVP-d ei soovita tegelikult rakendada ja see tundub vahest suure, särava ja kättesaamatu kuvandina,“ jagas muret Iirimaa esindaja. Kuidas aga viia sisse poliitikakujundamise uut kultuuri nii, et see liiguks massidesse? See on meie kõigi kätes.