artikkel

Poolteist aastat rahvaalgatusveebi

laine
Teele Pehk 15. jaanuar 2018
Foto: Koostöö Kogu
Rahvakogu mõtteline järglane rahvaalgatusveeb on tänaseks toimetanud poolteist aastat. Suur osa sellest ajast on läinud osalusplatvormi võimalustest ja rahvaalgatuse olemusest teavitamiseks. Kriitiline mass kasutajaid on nüüdseks olemas, algatused on mitmekesistumas, terav tähelepanu püsib algatuste mõjususel. Kuidas läheb ja mis edasi plaanis, kirjutab algatuse taga seisva Koostöö Kogu juht Teele Pehk.

Püsikasutajaskonnast mitmekesisemate algatusteni

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetatud teavitus- ja nõustamistöö tulemusel saavutas rahvaalgatus.ee jaanuaris 2017 pidevalt suureneva püsikasutajaskonna ehk kriitilise massi. See tähendab, et edaspidi pole vaja osalusveebi eraldi turundada, kuna sõna levib iseenesest ning algatuste teemad mitmekesistuvad. Kui veel poolteist aastat tagasi “majutas” veebiplatvorm peamiselt keskkonnateemalisi ettepanekuid, siis nüüdseks on lisandunud terviseteemalised ja erialased algatused, nagu kilpnäärmehaiguste ennetamise või teede-tänavate avaliku kavandamise ettepanekud. Ka uute kasutajate juurdevool on stabiilne, kuigi veel oluliselt seotud sellega, kuidas algatajad jõuavad oma kampaaniatega ühiskonnas uute sihtrühmadeni.

2017. aasta septembri seisuga kogub rahvaalgatus.ee-s allkirju 33 algatust, millest 25 on allkirjade kogumiseni jõudnud uue eakuse rahvakogu kaudu. Ülejäänud kaheksa allkirja koguvat algatust pärineb eri protsessidest, mitte ei ole üksikisikute pöördumised. Kuu keskmiste võrdlemine on lühikese tegutsemisaja kohta üsna meelevaldne, kuna arvukus kõigub kampaaniate tõttu palju. 2017. aastal on päeva keskmine 200–300 külastajat ning koos kampaaniatippudega (1000–4000 külastajat päevas) tuleb keskmiseks kokku 10 000 kasutajat kuus. Täpsemalt vaata: http://help.rahvaalgatus.ee/abi/rahvaalgatusveebi-esitlus.

Otse herilasepesadesse

Kui algselt oli teavitustegevusel kolm sihtrühma – noored, digivõimekad eakad ja venekeelsed elanikud –, siis ilmnenud digilõhe tõttu ja teistelgi põhjustel muutsime strateegiat. Hakkasime lähenema katusorganisatsioonidele ja võrgustikele, n-ö herilasepesadele, et nendesamade vähekaasatud sihtrühmadeni jõuda. Eelkõige proovisime tuvastada osalusprotsessi, mida oleks võimalik täielikult või osaliselt rahvaalgatusveebi tuua ja selle kaudu sihtgrupini jõuda. Alustasime kohtumisi ja läbirääkimisi selliste katusorganisatsioonidega nagu Eesti Noorteühenduste Liit, Avatud Noortekeskuste Ühendus, vabaühenduste liit EMSL, Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing, maakondlikud arenduskeskused ja Domus Dorpatensise maailmamuutjate võrgustik.

Arvukate töötubade, kohtumiste ja nõustamiste tulemusel tuvastasime osalusprotsessidena

– Eesti Noorteühenduste Liidu kureeritavad osaluskohvikud

– Arvamusfestivali (rahvaalgatus.ee kui eel- ja järelarutelude veebiplatvorm)

– vabaühenduste liidu EMSL ja Praxise kureeritud huvikaitselabori (rahvaalgatus.ee kui riiklike  huvikaitseplaanide teostamise tööriist)

Kolmest osalusprotsessist pole ühtegi algatust veel avaliku algatuseni jõudnud. Ühelt poolt esineb põhjendamatu hirm nt huvikaitseplaane avalikustada, teisalt eelarvamus, et rahvaalgatusveebi on vaja seaduseelnõu vaimus teksti. Lisaks on kõigi kolme protsessi puhul kriitikat saanud järelkommunikatsiooni puudulikkus ning katusorganisatsioonide madal võimekus neid protsesse võimendada ja laiendada. Kuigi see on töö, mis väljub rahvaalgatus.ee kui digitaristu igapäevase haldamise ja kasutajatoe pakkumise raamidest, jätkame osalusprotsesside vedajate nõustamist ja koostööd katusorganisatsioonidega.  

Rahvaalgatuste lennukus  

Hetkel on meie kullipilk suunatud hoopis Riigikogu komisjonide poole, et parandada kollektiivsete pöördumiste menetlemise info kättesaadavust. Fraktsioone ja komisjone läbi käies oleme tõstatanud rahvaalgatuste mõjususe küsimuse – et kui eeldatavasti edaspidi algatuste arv aina kasvab, siis muutuvad pöördumised aina enam parlamendisaadikute töö tavapäraseks osaks. Teisalt, mida rohkem läbiarutatud ettepanekuid parlamenti saadetakse, seda suurem on avalik huvi ettepanekute elluviimise ja mõjususe vastu.

Uue eakuse rahvakogust Riigikogu komisjonidesse jõudvad ettepanekud on head proovikivid, kuidas avaliku arutelu ja koosloomeprotsessi kaudu parlamendile esitatud pöördumisi menetletakse – kui lahendustele orienteeritult ning kui avatult seda tehakse.

Kui kellelgi on häid ideid või soov aidata kaasa rahvaalgatuste mõjususele, andke aga teada info@rahvaalgatus.ee!