artikkel

Sergei Metlev: Ühiskonna heaks paneb mind tegutsema rakenduslik patriotism

laine
Sergei Metlev 10. september 2018
Foto: erakogu
Ühiskondlikult aktiivse inimese panuse mõõdupuuks pole mitte värvikate avalduste arv või külastatud ürituste arv, vaid reaalne kasulikkus, mis väljendub paremaks ja lootusrikkamaks muudetud inimeludes.

Mida vanemaks saad, seda enam tahad vastust küsimusele “milleks see kõik?”. Iga inimese elus on kriitilise tähtsusega vajadused – omada intellektuaalset suunda, kuuluda, tuua kasu, saada oma tegevusele tagasisidet. Kui need vajadused on unarusse jäetud või ei ole vabadust neid rahuldada, kaotab ühiskond palju ilusaid hingi. Kui aga inimene suunab oma elujõudu, ambitsioone, teadmisi ja kogemusi ühiskonna teenimiseks rakendada, annab see eluisu ja aitab küsimusele vastata.

Iga vaba ühiskonda tabab perioodiliselt sisemine usalduskriis, mis on tingitud demokraatia loomulikest vastuoludest. Erinevatest algatustest osa võttes või praegu Vabaühenduste Liidu nõukogu liikmena aitan kaasa Eesti kodanikuühiskonna ja demokraatliku kultuuri edendamisele ning sellele, et omariikluse garantii, toimiv kodanikuühiskond, uueneks ja vastaks 21. sajandi väljakutsetele. Kui siin asju “pekki keerata”, avanevad põrguväravad tulise kiiruga.

Olles juba seitsmendat aastat abipolitseinik, olen panustanud tuhandeid tunde oma vaba aega õiguskorra ja turvalisuse kaitsesse. Ma pole kordagi sinist vormi selga pannes kahelnud, et eelseisvas vahetuses toon ma kasu ja aitan paljusid Eesti inimesi. Ka tänaval püüan sisendada inimestesse usku, et kodanike heaolu on hoitud ja Eesti riik on tõhus. Tänapäeval on subjektiivne turvatunne sama oluline kui reaalne turvalisus.

Need tegemised on kooskõlas üldinimliku vajadusega tuua kasu. Minu jaoks on ühiskonna teenimise idee tähtis. Hindan inimesi, kes oskavad oma ühiskonda kasutoovalt teenida, kes on rakenduslikud patrioodid. See on ehk üks suuremaid voorusi, mida inimkultuur on suutnud läbi aastatuhandete luua ning see teeb inimese olemise tähendusrikkaks.

Eesti on liiga unikaalne ja habras nähtus, et loota anonüümsete vabatahtlike korpusele, kes kusagil seal kaugel kogukonnakoosolekutel omaette sumiseb. Rakenduslik patriotism on see, kui igaüks leiab kasutoova tegevuse, mis on seotud altruistliku sooviga oma kodumaad elamisväärsemaks, õnnelikumaks, lootusrikkamaks muuta. Ma ei usu, et suudan kogu planeeti päästa, aga kodumaad rõhutan eraldi, sest selle aitamine on jõukohasem.

Eestis on tuhandeid venekeelseid noori, kes seisavad kehva keeleoskuse ja sotsiaalse kapitali puudumise tõttu kuristiku serval. Mina olen sellest kuristikust eemaldunud ning nüüd soovin süstida neisse usku oma võimalustesse Eestis.