artikkel

Vladimir Svet: TEDxLasnamäe on kõigile, lihtsalt vene keeles

laine
Ivan Lavrentjev 20. juuni 2016
Foto: Pavel Ruzanov

TEDxLasnamäe* konverentsi peakorraldaja VLADIMIR SVET (24) rääkis Ivan Lavrentjevile, kuidas teha Eesti kõige ägedamat venekeelset konverentsi.

Kes sa oled?

Aprilli keskpaigast olen õiguskantsleri nõunik, tegelen laste ja noorte õiguste kaitsmise ja edendamise teemadega, vastava teavitustöö korraldamisega ja edaspidi ehk ka koolitamisega. Varem töötasin pikalt Tallinna Kesklinna valitsuses. Samal ajal õpin Tartu Ülikooli magistriõppes õigust.

Vabal ajal oled muu hulgas TEDxLasnamäe konverentsi korraldaja. Kuidas su igapäevased tegevused sellega seostuvad?

Peamised on väärtused: inimestele lähevad korda avatud ühiskond ja õigusriik, nende jaoks on oluline üksteisega läbi saada ja vähemustega arvestada. Tegelikult on ka meie TEDx paljuski tingitud sellest, et ma tahan elada avatumas ühiskonnas, kus inimesed saavad paremini läbi ja tahavad üksteisega rohkem rääkida, üksteise eripäradega arvestades.

Kevadel toimus Lasnamäel kolmas TEDx – kes ja kuidas tuli arusaamale, et midagi sellist on vaja korraldada just Lasnamäel?

Tagasihoidlikult vastates: mina tulingi. Kunagi käisin TEDxTartu konverentsil ja siis üks hetk istusime sõbraga Majaka piirkonnas maja ees ja küsisime endilt: huvitav, palju on Eestis selliseid venelasi, kel oleks jagamisväärt mõtteid?

Kust see mõte, et just venelased? Miks mitte teha kahes või kolmes keeles?

Mulle tundus, et ma ise tunnen inimesi, kes suurepäraselt sinna lavale sobiks. Mõtlesin: huvitav, miks neid ei kutsuta teistele TEDxi vms üritustele, ja jõudsin arusaamale, et isegi hea keeleoskuse juures võib eesti keeles oma ägeda idee esitamine raskeks osutuda. Ja mündi teine külg oli seotud sellega, et hea küll, nad võivad esineda ja eestlased saavad neist teada – aga kas kohalikud venelased teavad, et Eesti parimaid nanotehnolooge on vene keelt kõnelev inimene? Või kas nad teavad, et ka meil on riigis võimalik luua väga edukaid arvutimänge? Algul oli küll küsimus, kas on neid inimesi, keda lavale panna, aga siis hakkasime nimekirju koostama ja saime aru, et selliseid on küll ja küll ning jagub kümneteks konverentsideks.

Kas sulle ei tundu, et see on veidi kunstlik: eestlased tehku oma konverents Tartus ja meie teeme omaette Lasnamäel?

Kindlasti ei ole. Eestis ja Tallinnas toimub mitu TEDxi üritust aastas ja need pole venekeelsete inimeste seas populaarsed: nad ei tea ürituste toimumisest ja Tallinnas on eri publikule üldse kõva konkurents. Konverentsile tulija tahab lõõgastuda: ühel hetkel räägitakse talle silma ehitusest ja teisel juba makroökonoomikast – kui kuulata seda võõrkeeles, võib mingi hetk raskeks minna. Me ei ole üritus, mis on suunatud vene inimestele – me lihtsalt oleme venekeelne üritus. Iga aastaga käib kohal aina rohkem eestikeelseid inimesi, mis tõestab, et see asi läheb ka eestlastele korda.

Kes on konverentsi keskmine osaleja?

Keskmine osaleja elab Kivila või Kärberi tänava kandis Lasnamäel, ta on lõpetamas või juba lõpetanud ülikooli. Tal on keskmisest veidi kõrgem enesehinnang – ta arvab, et ta on tegija tüüpi, aktiivne, valmis mugavustsoonist väljuma. Ehkki ta tuleb venekeelsele üritusele, valdab ta tavaliselt ka eesti
ja inglise keelt. Tihti on need inimesed huvitatud kas tehnoloogiast või aktiivsest kodanikuhoiakust.

Oota, nad ei olegi kõik Keskerakonnast?

(Naerab.) Nii kummaline, kui see ka pole, absoluutne enamik Eesti venekeelsetest inimestest ei ole. Konverentsil käivad väga erinevate vaadetega inimesed ning mõnikord astuvad ka mõned poliitikud läbi – seda on rõõm näha, sest TEDx on teadagi apoliitiline üritus.

Ma ise olen käinud kõigil kolmel TEDxLasnamäe konverentsil. Panin sel aastal tähele, et seal on ports inimesi, keda ma ei tunne nimepidi, küll aga suudan nägupidi identifitseerida, nähes neid aastast aastasse just teie üritusel. Kas sul on tunne, et on tekkinud lojaalsetest osalejatest koosnev kogukond?

Iga aastaga tuleb uusi nägusid juurde: esimesel aastal oli meil 100 osalejat, siis 150 ja nüüd juba 250. Neid, kes kõigil kolmel käisid, on ehk 20–30 inimest. Ma ei tea, kas neid saab kogukonnaks pidada, küll aga võib eeldada, et nad jagavad sarnaseid väärtusi. Iga konverentsi olulisemaid elemente on ikkagi kohvilaud, kus inimesed saavad arutleda. Me ei pretendeeri olulise foorumi staatusele, küll aga oleme inimestele platvorm suhtlemiseks ja mõttekaaslaste leidmiseks.

Konverentsist rääkides kasutad pidevalt meie-vormi. Kes need teised inimesed peale sinu on?

TEDxLasnamäed teeb imetlusväärne vabatahtlike punt, kes usub ja panustab konverentsi õnnestumisse. Olen valmis igaühega neist luurele minna.

Ja kui ükspäev lähed hoopis ise tiimist ära, kas konverents elab edasi?

Ta jääb püsima ja muutub, kuna muidugi sõltub üritus sellest, kes eest veab. Kui mina välja jään, siis keegi asendab, uusi inimesi tuleb juurde ja siis see on juba natuke teine, aga samade väärtustega üritus. Kui ma pole ükspäev korraldusmeeskonnas tegev, tahaksin isegi tulla kohale ja päriselt nautida. Meil on üksjagu küsimusi, mille puhul nõuame igalt meeskonna liikmelt 100% nõusolekut. Mis on konverentsi teema? Toimumiskoht? Peamised esinejad? Kõik need küsimused paneme paika konsensuslikul teel. Sellele kulub vahel palju aega, aga nii tagame, et kõigil meeskonnaliikmetel on konverentsi suhtes omanikutunne.

Olete juba väga edukad – kus sinu silmis jookseb see piir, millest paremaks ei saa minna?

Mina näen, et viiendaks aastaks võiks meil olla 500 osalejat. Arvan, et on olemas mingi lagi ja üks hetk on inimesed TEDxist tüdinud ja kõik toimetavad omasoodu edasi. Aga sinnamaani – kui meil jätkub inspiratsiooni, on inimesi, keda kutsuda, ja ideid, mida jagada – teeme edasi. Peamine, et inimesed elaks nende ideedega kauem kui ainult konverentsi päeval.

* TEDx on rahvusvaheline sõltumatute konverentside sari, mis võimaldab silmapaistvatel inimestel jagada 18 minuti jooksul enda ägedat ideed.

Arikkel ilmus Hea Kodaniku aktivistide-teemalises numbris juunis 2016. Kõik ajakirjalood leiad siit.