Kas anti-demokraatlikud tehnoloogiahiiud lämmatavad kodanikuosalust?
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Vabaühenduste Liidu liikme Citizen OS-i kommunikatsioonijuht Meelika Hirmo kirjutab kodanikuosalusest ja rahvusvaheliste platvormide mõjust sellele.
Kodanikuühiskonna ja avaliku sektori eestvedajad tuginevad oma teavitus- ja kaasmistöös suuresti levinud sotsiaalmeedia platvormidele, aga hiljutised trendid annavad alust kriitiliselt küsida – kas oleme muutunud liiga sõltuvaks kanalitest, mille eesmärk on teenida raha, mitte ühiskonda?
Olgu tegu siis kogukonnale oluliste teemade arutamisega Facebooki gruppides või arvamuste kogumisega Google Formsi abil, on selge et kodanikuühiskond, ja ka avalik sektor, toetuvad suuremahuliselt kanalitele, mis ei ole loodud demokraatia toetamiseks ning on oma olemuselt kohati lausa anti-demokraatlikud.
Sellepärast on vaja ka alternatiive, mis tasakaalustaksid “kasum-ennekõike” lähenemist, et aidata kasvõi osaliselt vastu seista süvenevale monopoliseerumisele. Miks see on probleem? Sest info kontrolli koondumine väheste kätte on oht sõnavabadusele. Lisame siia valemisse igal aastal miljardeid eurosid kasumit, mille eest ei maksta makse, ja saame aru, et väga väheste kätte on koondunud väga palju võimu – infot ja raha. Mõningate andmete kohaselt on Meta viimase kvartali kasum ligilähedane Eesti riigi aasta eelarvega.
Loomulikult ei tähenda see, et peaks Facebooki, WhatsAppi või TikToki kasutamisest kommunikatsioonistrateegias loobuma, kuid organisatsiooni väärtustest lähtuvalt tuleks üle vaadata, kas kaasamisega seonduv suhtlus sobib alati kõige paremini Facebooki või Google’isse?
Mis on suurte platvormide probleem?
WhatsApp, Facebook, Instagram ja TikTok koguvad suures mahus isikuandmeid. Näiteks jälgitakse, mis lehekülgi oled varem sirvinud, kus sa asud, missuguseid teisi rakendusi kasutad, kuidas neid kasutad jne. Tasuta lõunaid ei ole – nende andmetega teenivad tehnoloogiahiiud miljardeid. Kuigi platvormid väidavad, et isikuandmed on kaitstud, põhineb kogu ärimudel andmete müügil ja inimeste sõltuvuslikul käitumisel.
TikToki emafirma ByteDance’i osas on mitmed riigid algatanud uurimisi ja kehtestanud piiranguid. Ka Meta kanalid ja Twitter on sattunud kriitika alla seoses andmekaitse ja toksilise suhtluskultuuri levikuga, millest ettevõtted on teadlikud, kuid mida üritatakse summutada. Frances Haugen oli Facebooki endine töötaja, kes astus 2021. aastal avalikkuse ette ja paljastas, et Facebook ja Instagram olid teadlikud oma platvormide kahjulikust mõjust teismeliste tüdrukute vaimsele tervisele, kuid juhtkond otsustas teadlikult teemaga mitte tegeleda.
Loomulikult ei ole küsimus alati pahasoovlikkuses. Asi on ärimudelis – need platvormid on loodud selleks, et hoida kasutajaid pidevalt “levis”, et teenida omanikele võimalikult palju raha. Sotsiaalmeedia algoritmid eelistavad sisu, mis tekitab tugevaid emotsioone – näiteks viha, hirmu või eufooriat. Nende kanalite loojad on pikka aega kaasanud oma ala eksperte, kes tunnevad inimese käitumist ja aju toimimist ning arendanud oma teenuseid, et hoida kasutajaid aina kauem oma platvormil. Facebooki, Instagrami, Twitteri või TikToki disaini eesmärk ei ole ärgitada tasakaalustatud arutelu kliimamuutuste, integratsiooni või kohaliku taristu teemal.
Vabaühendused ei ole sotsiaalmeedias vabad
Metas reklaamimise reeglid blokeerivad tihti sõnu nagu “demokraatia”, “valimised” või “hääletamine”, isegi kui eesmärk on edendada neutraalset kodanikuharidust. Kuigi Meta väidab, et piirangud aitavad vältida väärinfot, kannatavad ka täiesti usaldusväärsed sotsiaalse ja haridusliku sisuga kampaaniad. Hiljuti teatas Meta, et kitsendab Euroopa Liidus veelgi sotsiaalsete ja poliitiliste teemade käsitlemist oma kanalites. See puudutab küll eelkõige reklaami, aga mitte ainult, sest üha rohkem raporteeritakse inimõiguste eest seisjate poolt ka näiteks varjatud tsensuuri (inglise keeles: “shadow banning”), kus teatavat sisu peidetakse, sest see ei haaku mingi režiimi poliitiliste vaadetega. Meta kanalites on üha enam juhtumeid, kus algoritmid vähendavad näiteks Palestiina, naiste õiguste ja LGBTQ+ teemade orgaanilist nähtavust, rääkimata reklaami piirangutest.
Nii süveneb olukord, kus valeinfo levib vabalt, aga näiteks hariv teave vaimsest tervisest, ühiskonnast, demokraatiast või muust taolisest ei jõua inimesteni. Citizen OS ei ole poliitiline organisatsioon, kuid Meta platvormil on reklaamimise võimaluste kasutamine pikalt olnud sisuliselt võimatu, sest organisatsiooni põhitöö osa on korraldada näiteks noortele demokraatiahariduse kiirendeid või Indoneesia arvamusfestivali. Kuna Citizen OS võimaldab ka hääletamist (näiteks üldkogudel), siis seda võimalust ei luba Meta samuti reklaamides kommunikeerida.
Ilma reklaamimiseta on kodanikuühendustel raske konkureerida nii valeinfo kui ka üha kasvava muu reklaamiga (kõik on ilmselt väsinud Temu agressiivsest sisust). Mõningal määral võib abiks olla Metalt ametliku tunnustuse saamine, aga see on enamasti väiksematele organisatsioonidele ja algatustele kättesaamatu.
Kas “Zuckerberg loeb mu sõnumeid”?
Meta ei loe otseselt kellegi sõnumeid (need on krüpteeritud), kuid kogub metaandmeid – kellega räägid, kui tihti ja millal. Kui annad Meta rakendustele ligipääsu oma fotodele, saab koguda infot sinu piltide asukoha, kellaaja ja isegi selles oleva sisu kohta. Mitmetele aktivistidele või vähemusgruppi kuuluvatele inimestele võib see olla reaalne oht vabadusele ja turvalisusele. Sama kehtib ka teiste rakenduste kasutuse kohta, millest paljud jagavad infot Metaga.
Küsitledes kodanikuaktiviste üle maailma, kuuleme üha enam, et teatud riikides (ja nende riikide arv kasvab), on inimõiguste arendamine ja demokraatlik osalus oma näo ja nimega ohtlik. Kardetakse sanktsioone ja muretsetakse enda ja lähedaste turvalisuse pärast.
Google Forms kui läbipaistmatu “must kast”
Organisatsioonid korraldavad sageli konsultatsioone ja koguvad tagasisidet Google Forms’i kaudu. See platvorm salvestab vastused oma pilveserveritesse ja kasutab kogutud andmeid teenuste arendamiseks ja reklaami pealt raha teenimiseks.
Google Formsi konsultatsiooniks kasutades puudub läbipaistvus – tagasiside jääb konsultatsiooni vältel nähtavaks vaid korraldajale. Erinevad vabaühenduste liikmed on tunnistanud, et se on justkui “must kast”, kuhu sisend kaob ja mille osas puudub läbipaistvus.
Samas on teiste arvamuste nägemine hea viis, kuidas paremini teemat eri vaatenurkadest kaaluda. Osalusplatvormid, näiteks nagu Citizen OS, võimaldavad läbipaistvamat ja mitmeosalist arutelu.
Üsna tüüpiline on näha, kuidas omavalitsused või ühingud korraldavad oma kaasamisprotsesse Google Formsi või e-maili teel. Hiljem tehakse küll kokkuvõtteid, aga kuidas me saame olla kindlad, et sisendit pole ülemäära toimetatud? On ju vähe kasu, kui mõni hea ekspert saadab rohealade kaitse strateegia arendamiseks oma soovitused mõne ametniku postkasti, kus see konsultatsiooni lõpuni peidus tähtaega ootab. Kodanikuna oleks kõigile hariv ja oluline seda sisendit näha, et erinevate argumentide toel kujundada informeeritum isiklik seisukoht. Isegi kui laiema arutelu ja kaasamise eesmärgil korraldatakse mõni üksik (hübriid)kohtumine linnavalitsuse ruumides või kuskil külakeskuses, on läbimõeldud osaluseks inimestel vaja rohkem aega, et süveneda. Pealegi, paljud ei saa etteantud ajal osaleda või lihtsalt ei jõua osalemise võimaluse info nendeni.
Keskkond, kus kaasatakse, on oluline
Heade sportlaste järelkasvuks on vaja teatavaid treeningtingimusi. Hästi valgustatud ja läbimõeldud koolikeskkond toetab õppetööd. Sama loogika kehtib ka demokraatliku osaluse puhul. Kuigi tuntud sotsiaalmeedia platvorme kasutatakse laialdaselt, tasub mõelda, kas need sobivad igas olukorras sisukateks ja lugupidavateks aruteludeks ning ühiste otsuste tegemiseks. Facebook, Instagram, TikTok ja teised taolised ei ole loodud demokraatiale mõeldes.
Õnneks on olemas ka sõltumatuid ja mittetulunduslike osalusplatvorme, mis keskenduvad just kodanikuosalusele ja kaasamisele.
Näiteks Citizen OS on Eestis loodud mittetulunduslik, reklaamivaba, avatud lähtekoodiga ja turvaline osalusplatvorm, mida on tunnustanud ka rahvusvaheline demokraatiavõrgustik People Powered ja esile toonud Civic Tech Guide.
Citizen OS ei rakenda isegi laialtlevinud Google’i analüütikatööriista, vaid isikuandmete kaitset austavat Eesti ettevõtet Plausible’i. Plausible ei kasuta küpsiseid ega kogu individuaalset infot ning järgib rangelt andmekaitsenõudeid.
Ühtlasi ei kogu ega müü Citizen OS kasutajate isikuandmeid. Ainus erand on Mobile-ID sisselogimine, mis on vabatahtlik ja aitab kasutajakogemust parandada.
Keskkond mõjutab demokraatliku osaluse kvaliteeti ning inimeste suhtlusstiili ja mõtlemist. Seetõttu on oluline seista selle eest, et sotsiaalmeediahiidude kõrval oleks ka alternatiivseid missioonipõhiseid tegijaid.
